Jüri Kukk: Mine sinna – ei tea, kuhu, too seda – ei tea, mida

Jüri Kukk.

FOTO: PP

Ilma igasuguse sissejuhatuseta ütlen, et Pärnu linnavolikogu poolt avalikustamisele saadetud “Pärnu linna arengukava aastani 2025” ei ole minu arvates see dokument, mida mu kodulinna arengu kujundamiseks vaja on.

Selline selgete konkreetsemate prioriteetideta ja senise arengu kohta tehtud korraliku analüüsi ning järeldusteta arengukavaks nimetatud kirjelduste, soovide ja faktide kogum ei saaks olla piisav isegi majandustudengi diplomitööks, rääkimata linna arengukavast.

Poliitikud spetsialistide kukil

Ma ei karda, et väljaöelduga teen liiga asjatundjatele-spetsialistidele, kes on paberile pannud enda parimad teadmised omal alal. See, et sündinud pole terviklikku arengukava, ei ole mingil juhul nende süü. Tegemata on hoopis see töö, mis peaks järgnema eri alade spetsialistide tööle, see tähendab selge suunitlusega ja prioriteete määrava tervikliku arengukava kokkukirjutamine.

Kummaline on seegi, et arengukavas leitakse: üks põhjus, miks linna arenguga hästi ei ole läinud, on linna juhtivate poliitiliste jõudude vahetumine.

Ei ole ilmselt mõistetud, et sellest hädad ju algavadki, kui arengukava kaante tagant paistavad konkreetselt mõne poliitilise jõu kõrvad, siis tõenäoliselt tuleb peagi hakata uuel valitsejal selles kavas jälle midagi muutma.

Uue arengukavaga seonduv kannab minu arvates ilmselgelt kiirustamise märke. Teades spetsialiste, kes arengukava kokkupanemise eest linnavalitsuses hea seisavad, ma ei usu, et nemadki tulemusega rahul on.

Ilmselt on põhjus mujal, selleks võib olla võimul olevate poliitikute soov kiiresti järjekordne “linnukene” oma “tehtud” tegemiste loetellu lisada. Seega, järjekordselt on poliitikud spetsialistide kukil, see aga ei ole kokkuvõttes meie, st linnakodanike huvides.

Kui eelmisele linna arengukavale (mida valmistati ette mitu aastat) pandi õigusega süüks, et tegemist on unistuste ja eesmärkide kirjeldusega, mis vähe seostub reaalse eluga, siis uus valmiv arengukava ei tohiks sama viga korrata. Kas me vahepeal tõesti midagi õppinud polegi?

Põhieesmärkegi ei leia

Tegelikkuses on asi veelgi hullem. Kui linna kehtivas arengukavas on vähemalt selgelt väljendatud linna arengu põhilised eesmärgid ja jäetud täpsemalt käsitlemata see, kuidas nende eesmärkideni jõuda, loeb praegu avalikustatud mahukast materjalist isegi konkreetseid põhieesmärke välja raskustega.

Kõigile lugejatele soovitakse minu arvates jätta mulje, et nende soovide ja seisukohtadega on arvestatud, mis kahjuks kokkuvõttes annab kehvemagi tulemuse kui kehtiv arengukava. Endiselt kaob piir unistuste ja reaalsuse vahel.

Muidugi, kui mitte selgeteks eesmärkideks pidada arengukava koostajate visiooni, kus võtmesõnadeks “elamuskuurort” ja “kõrgema sissetulekuga töökohtade oluline kasv”.

Minagi võin – tõsi küll, pingutusega – leppida sellise vägisi kokkupandud sõnaühendiga nagu “elamuskuurort”, mis on keeleliselt nagu sadul sea seljas. Elamus on ju seegi, kui mulle Rannapargis pasunasse antakse, aga kas sellist elamust siis tahaksingi?

Või kes oleks vastu sellele, et meie sissetulekud kasvaksid?

Elamused, mida Pärnust tulevikus saate, on dokumendis siiski loetletud. Siit on saada osaluselamust, kultuurielamust, loodus- ja miljööelamust ning maitseelamust.

Kena kõik, aga seda, kuidas need elamused paremini minuni jõuaksid, oleks vaja linna juhtimisel selgelt kavandada, astuda selleks süsteemselt seotud ja konkreetseid samme.

Nende sammude usutavat kavandamist sellest arengukavast ma kahjuks ei leidnud.

Üldse, tunnetuslikult on käsitletav arengukava nagu kirjeldus sellest, mis juhtub siis, kui jätkame samas vaimus nagu seni – selgeid prioriteete arvestamata ja lihtsalt igaüks oma tarkusest ning parema äranägemisega toimetades, oma asja ajades. Ja jumal hoidku selle eest, et midagi konkreetselt prioriteediks nimetada, midagi suuremat ja olulist, millele pikemas perspektiivis raha tagatud oleks.

Parem küsida mustlaselt

Uue ja minu arvates ühe olulisema teemana mainitakse arengukavas nüüd linna eelarvestrateegiat. Kahjuks jääb see käsitlus üsna põgusaks ja sisuliselt mingit lähenemise muutust, võrreldes eelmise arengukavaga, linna reaalsete võimaluste selgemaks prognoosimiseks tehtud ei ole.

Seda, millised võiksid olla reaalsed võimalused arengukavas kohati väga põhjalikult kirjapandud tegevuste realiseerimiseks pärast 2015. aastat, võib linnakodanik parem minna mustlase käest küsima, sest arengukavas selle kohta midagi prognoosima ei ole vaevutud.

Kui juba tegemist on Pärnu linna arengu käsitlemisega aastani 2025, peaks eelarvestrateegiast minu arvates rääkima samast perioodist. Muidugi ei saa see olla raamatupidaja täpsusega kirjapandud numbrites väljendatud, aga üldine “suur pilt” peaks arengukavas selgemalt kirjeldatud olema kogu kavandatava perioodi kohta. See suunaks hoiduma paljudest soovunelmatest, mis arengukavas kirja panduna asjatuid lootusi ja hilisemat pettumust võivad tekitada.

Kuidagi kummaline ja kiirustamise märke kandev on arengukava avalikustamisele panemise aeg. Seaduses sätestatud nõue kohaliku omavalitsuse arengukava avalikustada saab muidugi täidetud, aga kui selle koostajatel oleks tõepoolest olnud huvi selle vastu, mida nende kirjapandust arvavad Pärnu linna kodanikud, ei valitaks avalikuks tutvustamiseks aega 1. juulist kuni 15. augustini.

Mida see periood pärnakatele tähendab, ei saa linna juhtidele ometi teadmata olla. Või on?

Kutsun kõiki, kellele Pärnu ja oma laste tulevik just siin linnas oluline, vaatamata isegi sellele, et teilt soovitakse nii röövida mõnigi aasta kõige ilusam suvine päev – löögem kaasa ja osalegem Pärnu uue arengukava aruteludel.

Samuti kutsun Pärnu Postimeest võtma teema luubi alla ja lausa nõutama selleks asjatundjate ning pärnakate arvamusi.

Tagasi üles