Silja Joon: Rattasõit võiks olla ohutum

Silja Joon. Foto: PP

Kuigi äsjase pantvangikriisi järel tasub välisministeeriumi soovitusel hoiduda jalgrattamatkast läbi Alžeeria, Bahreini, Iraagi, Iraani, Jeemeni, Liibanoni, Liibüa, Sudaani ja Süüria, pole rattasõit sugugi ohutu siinsamas Eestimaalgi.

Ometi on ratas liikumisvahend, mis sobib nii suurtele kui väikestele, ja selle populaarsus üha kasvab. Tasub vaadata kevaditi ja sügiseti kas või Pärnu koolide-gümnaasiumide rattaparklaid, kus igaühes vähemalt poolsada ratast omanikku ootamas. Maakoolidest rääkimata. Kas rattatee koolini üldse turvaline on ja kas koolides sellele mõeldakse, kus lapsed oma rattakiivreid hoida saavad, ei tea. Tee-ehitajad ka ei tea, sest äsjalapitud Tallinna maantee Ülejõe gümnaasiumist Kesklinna sillani viival teelõigul puuduvad näiteks Voorimehe tänava värskelt asfalteeritud pöördel kõnniteelt mahasõidud.

Pärnus tuleks jõuda selleni, et niipalju, kui rattateid on, jookseksid nende otsad kokku.

Teed on tarvis omavahel kokku viia, et inimesed saaksid sõita, näiteks Sauga elanik läbi linna Audrusse või linnavurle Valgeranda ja Tammiste metsa mustikale.

Rattarahva heameeleks kinnitas regionaalminister Siim Kiisler läinud nädalal kergliiklusteede kava, mille alusel toetatakse jalg- ja jalgrattateede ehitamist kohalikes omavalitsustes 3,8 miljoni euroga, kirjutab BNS.

Rahastuse toel rajatakse väljaspool suurlinnu kokku ligi 45 kilomeetrit uusi kergliiklusteid. Rajatavate teede põhinimekirjas nimetati teiste kõrval Pärnu maakonna Audru valla kergliiklusteed, mis kolmekilomeetrisel lõigul ühendab kooli alevikuga.

Kergliiklusteede põhinimekirja pääses 16 projekti, reservprojektide nimekirjas olevat 27 projekti on võimalik toetada juhul, kui põhinimekirja projektid kas odavnevad või jäävad ellu viimata. Reservnimekirjas ootavad rahalist toetust Sindi linna ja Taali–Tori ühendamist–rajamist vajavad kergliiklusteed.

Kahjuks ei leidnud nimekirjas näpuga järge ajades sealt kergliiklusteed Tammistesse, mis Jaansoni raja pikendusena võimaldaks ohutult tervisespordiga tegelda. On ju Tammisteski uus lasteaed, kuhu hajaasustusega piirkonna mudilasi viiakse–tuuakse.

Millal jõutakse nii kaugele, et linnast välja suunduvate maanteede kõrval oleksid paralleelselt kergliiklusteed? Sauga valla majandusnõunik Jüri Puust nentis, et Tammiste lasteaiast linna piirini rajatav rattatee pidanuks juba aasta tagasi valmis olema.

“Me ei saa enne teha kergteed ja siis hakata sinna torusid vedama,” lausus ta. Ent kergliiklustee projekt on olemas ja Puusti ütlust mööda valmib tee tuleval aastal.