/nginx/o/2009/05/30/186051t1hf1ba.jpg)
Suve üks elevusttekitavam uudis oli Keskerakonna kosjasobing eurosaadik Indrek Tarandiga, saatmaks populaarset poliitikut rinda pistma istuva presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.
Miks on Keskerakonnale vaja Tarandit?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks Tarand üldse Brüsselisse tahtis, kui ta on valmis tema jaoks üsna lootusetusse valimisvõitlusesse astuma? Indrek Tarandi ja Keskerakonna põhimõtted ja eluvaated on siiani olnud üsna vastandlikud. Praegu toovad mõlemad küll välja mõne mõtete kokkulangevuse, kuid vastuolusid on nende vahel märgatavalt enam.
Tõsiseltvõetav pole keskerakondlaste ja Tarandi väide, et eurosaadiku kandideerimine teeb lõpu tagatoaotsustele. Need on Eesti poliitikas ilmselt igapäevased ja protestihäältel Brüsselisse purjetanud Tarand ei suuda tõenäoliselt vastupidi Keskerakonna optimismile lõhet ühiskonnas vähendada.
Europarlamendi valimiste populaarseim poliitik näib ihkavat endale istuva presidendi vastaskandidaadi oreooli, kuigi tema vanust arvestades võib eeldada, et kümnekordselt paremaid võimalusi koidab talle tulevikus veelgi.
Enda sidumine keskerakondlastega ei tule Tarandile kasuks, samuti mitte tema lahtiütlemine varasemast väitest, et Ilvese jätkamine riigipeana oleks Eestile majanduslikult kasulik. Keskerakond kasutab Tarandit ära seetõttu, et nende endi leerist on reaalset presidendikandidaati raske leida. Keskerakonnal lihtsalt pole poliitikut, keda serveerida kogu rahva presidendina, seepärast tuuakse selline inimene sisse väljastpoolt – selleks, et näidata rahvale erakonna kandepinna laienemist.
Ilmselt on õigus neil analüütikutel, kelle arvates on Tarandi väljapakkumine keskerakondlastele viimane võimalus midagi saavutada, sest see partei on ilmselgelt allakäiguteel.
Keskerakonna liikmeks olles märkasin selle liikmete seas valitsevat väsimust opositsioonis olemisest, varaküpsenud noorpoliitikute ülbust ja pinnapealsust, hoolimatust realiikmete suhtes ning sõnade ja tegude olulist lahkuminekut. Vaevalt läheb täide Indrek Tarandi lootus, et temaga koos muutub Keskerakond avatumaks, sallivamaks ja uuenduslikumaks, sest seda pärsib keskpartei juhikultus.