Sellest suvest saab Pärnu lahel ja jõel harrastada omanäolist veespordiala nimega aerusurfamine, mis kujutab endast surfilauaga aerutamist.
Aerusurf sobib nii spordilembesele kui laiskvorstile
Eestlastele pigem tundmatu ja uudse spordiala koolitaja ja lohesurfari Andri Soosaare sõnutsi on aerusurf ehk Stand Up Paddle boarding, lühendatult SUP, kogu maailmas viimastel aastatel suurt populaarsust kogunud ja väga kiiresti arenev veespordiharrastus, mis on mõeldud peaaegu igaühele.
Elementaarseks eelduseks võiks olla vaid ujumisoskus, kuid seegi pole määrav – aerusurfata võib päästevestiga. Ent parim päästerõngas on surfilaud ise, sest sõitja on kummiga kinnitatud ühe jalaga surfilaua külge.
Väga pisikestele Soosaar siiski aerusurfamist ei soovita, sest alaga tegelemine nõuab kontsentreeritust ja mängulustis võivad lapsed elementaarsed ohutusnõuded unustada.
Aerusurfi näol on tegemist kergesti omandatava kogu pere veespordiharrastusega, kus aeru kasutades võib vee peal liikuda koos surfilauaga nii püsti seistes, põlvili kui istuli. Loomulikult liigub surfilaud edasi kõhuli sõiteski, kuid sel juhul kasutatakse edasiliikumiseks krooli meenutavat ujumistehnikat ja käte jõudu.
Aerusurfil on palju väljundeid: traditsiooniline lainesurf koos aeruga, sileda vee peal kruiisimine jõgedel, järvedel, lahtedel; võidusõitmine ehk race ja surfamine kiirevoolulistel kärestikel.
Huvitavamateks võiks pidada eeskätt nõrgemale soole mõeldud joogat ja fitness’i surfilaual, mida sel aastal Pärnus tõenäoliselt ei näe, kuid tulevikus kindlasti.
Kuid Pärnu surfaritel on Soosaare ütlust mööda plaanis tänavu korraldada mõni harrastajatele mõeldud race-võistlus jõel või lahel.
Lihtne õppida ja hea treeninguks
Aerusurf ei ole ainult suvine harrastus, ilmastikutingimustega sobivat surfiülikonda – kalipso, sussid, kindad, müts – kasutades võib Pärnus alaga tegelda jää minekust kuni jää tulekuni.
Valisin Pärnu jõel traditsioonilise aerusurfiga tutvumiseks peaaegu peegelsileda vee ja tuulevaikse päikesepaistelise ilmaga päeva. Ligikaudu pooletunnisele koolitusele, mis oma lihtsuse ja universaalsusega sobib igaühele, järgnes märksa pingetpakkuvam praktika Pärnu jõel.
Kuivtrenn jõe kaldal tundus küll igati arusaadav, kuid puhtalt teadmiste näol surfilaua rahuldava kiiruse ja trajektooriga liikuma saamiseks tuli paar tundi vee peal liikuda. Ja sellestki ei piisanud, et oma sooritusega rahule jääda. Sujuvamat liugu võiks ehk eeldada alates neljandast sõidukorrast, kuid see on puhtalt subjektiivne hinnang, mis ei tugine isiklikele kogemustele.
Aerusurf on üpris tõhus kogu keha üldfüüsiline treening, kus suurema koormuse saab ülakeha ja tugevama lainetusega ka jalad, samuti paraneb keha tasakaal ja vastupidavus.
Esmalt oli tükk tegemist, et üldse surfilaual püsti seista. Instruktor arvas, et esimesel korral potsatan ikka vähemalt korra vette, kuid seda õnneks ei juhtunud. Kuigi möödasõitva veepolitsei mootorpaadi tekitatud lained lõid tasakaalu kõikuma ja liigne seljataguse uudistamine just püsti püsimist ei soodustanud, oli seismine enamjaolt üpris lihtne.
Märksa keerulisem oli surfilauda piisava kiirusega liikuma saada, sest õigeks ja efektiivseks aerutõmbeks kulus terve sõidukord. Mida vähem tehnikale mõtlesin ja otse ees olevat vett imetlesin, seda libedamalt hakkas edasiliikumine kulgema.
Aerusurf on ideaalne veespordiharrastus minusugustele laiskvorstidele, sest kui ikka keha liigselt koormata ei viitsi, peavad vormi käest lasknud inimesedki aerusurfates vastu tunde. Sileda vee puhul ei ole kellelgi ju kohustust end peast soojaks ja jäsemetest nõrgaks uhada, mistõttu pakub instruktor Soosaar pea igale soovile lahenduse.
Surfa või koos lemmikloomaga
Aerusurfamine on tunduvalt lõbusam seltskonnaga, kus laua etteotsa võib hõlpsasti kinnitada kõik matkaks vajamineva. Ka piknikukorvi või telgi mahutamine surfilaua etteotsa ei tekita probleeme.
Rahuliku veevooluga võib matkama minna pea kõikjale. Aerusurfata võib kahekesi ühel laual olles, peesitagu laua eesotsas siis bikiinides näkineid või lemmikloom. Olgu stardipositsiooniks Pärnu sõudebaas ja lähtekohaks näiteks Reiu jõgi või hoopiski eelnevalt soovitud kohta transporditud lauad, et saaks loodust ja seltskonda nautida.
Aerusurfamine sobib just seetõttu igaühele, et nagu kõndides, joostes või jalgrattaga sõites, saab surfaja dikteerida ise oma kiiruse ja füüsise koormamise intensiivsuse. Kui ikka tunde paarutada ei viitsi, võib tempot lisada vastavalt soovile.
Proovisin minagi esimese korraga vahepeal tempot tõsta. Kuigi päikesepaistelise ilmaga loomulikud kaaslased higi ja väike väsimus andsid endast märku, ei olnud ma pärast omadega läbi-(kukkunud) nagu Kreeka eelarvepoliitika, küll ei maksaks alahinnata treeningelementi.
Kui pärast paaritunnist enamjaolt rahulikku aerusurfamist tundusid mu lihased natukenegi suuremad – see mulje võis vabalt tekkida kuumast lagipähe paistvast päikesest –, võiks spordikauge inimene rahule jääda. Samuti võib end vee peale luuslanki lööma minnes kergesti ära petta, et äsja on kõva trenn tehtud.
Hawaiil sündinud ja üle ilma levinud
Aerusurf on legendide järgi alguse saanud traditsioonilisest lainesurfamisest 1950. aastatel Hawaiil. Algselt kasutati aeru abil surfilauaga vee peal liikumist fototehnika kaasavõtmiseks merele ning seal lainesurfarite soorituste ja ümbritseva pildistamiseks, hiljem võtsid selle kasutusele surfiinstruktorid parema ülevaate saamiseks õpilaste tegemistest.
Kiiresti arenema ja populaarsust koguma hakkas aerusurf alles 2000. aastate algusest, kui legendaarsed Hawaii surfarid Dave Kalama, Laird Hamilton, Rick Thomas jt hakkasid süstemaatiliselt treenima surfamist koos aeruga ja tutvustasid aerusurfi võlu Ameerika lääneranniku surfaritele.
Pärnus saab tegelda peamiselt sileda vee aerusurfiga Pärnu jõel ja lahel.
Aerusurfiga alustamiseks on mõistlik valida mõni tuulevaikne päev ja alaga tegelemine ei eelda erilist füüsilist treenitust. Soovituslik on ainult ujumisoskus.
Varustuskomplekt sisaldab SUP-lauda, aeru, kinnitusnööri ehk leash’i, mis ühendab sõitjat lauaga, ja soovi korral päästevesti.