Merevesi Vana-Pärnu rannas ei vasta endiselt suplusnõuetele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andris Tammela
Copy
Vana-Pärnus on endiselt ebasoovitav merevette minna.
Vana-Pärnus on endiselt ebasoovitav merevette minna. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Sel teisipäeval, 19. juulil võetud suplusvee kordusproovid näitasid endiselt Vana-Pärnu ranna merevee nõuetele mittevastavust.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna keskkonna peaspetsialisti Katri Suti teatel tehti pärast seda, kui 11. juulil avastati merevee reostus ja fekaalsete streptokokkide arvukuse suurenemine merevees, suplusveest kordusproovid.

“Analüüsiti Eschericia Coli (E.Coli) ja fekaalsete streptokokkide sisaldust,” seletas Sutt. “Proovitulemused näitasid streptokokkide arvukuse vähenemist enam kui poole võrra, kuid samaaegselt oli suurenenud E.Coli arvukus.”

Suti teatel on fekaalsed streptokokid ehk soole enterokokid ja E.coli tavalised ja levinud bakterid, mis elavad muuhulgas inimeste ja loomade soolestikus. Enamik nende vorme on ohutud, kuid esineb mikroorganisme, mis võivad põhjustada näiteks seedetrakti haigusi.

Suuremas koguses olev bakterikoloonia merevees ei tähenda otseselt vettemineku keeldu, kuid arvestama peab, et mida suurem on nende kahe bakteri sisaldus vees, seda suurem on tõenäosus, et vees võib olla nn halbu mikroorganisme.

Olukorras, kus streptokokkide sisaldus on piirnormi ületanud väga vähesel määral (piirnorm 100 PMÜ, 19. juuli proovitulemus 160 PMÜ), juhitakse suplejate tähelepanu sellele, et ettevaatlik tasub olla eelkõige lastel, vanematel ja nõrgema immuunsüsteemiga inimestel. Kuna bakterid võivad põhjustada seedetrakti haigusi, peaks vältima kindlasti vee allaneelamist. Nahaärritusi soole enterokokid ja E.Coli ei põhjusta. Suplemisest on targem hoiduda inimestel, kellel on nahal lahtisi haavu.

Sarnaseid mikroorganismide arvukuse suurenemisi on Vana-Pärnu rannas tuvastatud ka varasematel aastatel. Potentsiaalsed reostusallikad, mis võivad mõjutada Pärnu ranna veekvaliteeti, on Pärnu reoveepuhastusjaam, kodumajapidamiste reoveetorustikud, mis on ühendatud sademeveetrassidega, ja intensiivsel suplusperioodil randa külastavate inimeste suur hulk.

Merevee proove võetakse kõigist Pärnu randadest suplushooaja jooksul igakuiselt. Piirnormi ületamisest teavitatakse kohe elanikke ja võetakse kordusproov.
 

Märksõnad

Tagasi üles