Eile keskpäeval tõsteti 1768. aastal ehitatud Katariina kiriku torni tippu Venemaal taastatud ja ülekullatud rist, isa Nikolai sõnutsi oli üle 400 kilo kaaluv rist restaureerimisel peaaegu kuu aega ja on nüüd õnnelikult koju toodud.
Kirikutorn särab imperaatori kullas
/nginx/o/2017/04/05/6522407t1h39ed.jpg)
23. juuli 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katariina kirik ehitati Pärnusse 243 aastat tagasi Vene tsaarinna Katariina II käsul ja rahastamisel, sellest ajast seisis ühel nõeltipul rauast rist, mis praeguseks juba hädasti taastamist vajas. Selleks pidi kirik korraldama risti transpordi Venemaale, kus see kaeti nii-öelda imperaatori kullaga. Seda spetsiaalset materjali jaotatakse vaid kirikutele, mida on kunagi külastanud keegi tsaariperekonnast.
“See on kogudusele väga oluline,” rääkis koguduse liige Lydia. “Oleme väga õnnelikud ja see kõik on oluline ka imperaatori kulla pärast, olgu kõigevägevam kiidetud!”
Risti paigaldamist teostasid Scandel Ehitus OÜ ja palgatud alpinistid Venemaalt, kes enne risti kallale asumist veel tornilegi uue jume andsid. Paigaldustöid oli vaatama kogunenud mitukümmend inimest, kelle seas koguduse liikmed, pärnakaid ja turistid. Kirikuteenijad vaatasid protsessi pisarsilmil ja isa Nikolai hoidis töödel silma peal rahva vahel liikudes.
Igaks juhuks suunati uudistajad ohutusse kaugusesse, sest raske risti kukkumisel ei jõuaks tõenäoliselt keegi eest ära hüpata.
Kaitsekilesse pakitud rist sai torni otsa tõstetud tunni ajaga, kinnitamistööd toimusid veel kolm tundi. Lõpuks eemaldati kile ja töömehedki said kuumalt plekk-katuselt alla ronida.
Katariina kiriku näol on tegemist Pärnu ühe olulisema kultuurimälestisega, kultuurimälestiste riikliku registri järgi on see üks stiilipuhtamaid ja rikkalikumaid barokk-kirikuid Eestis. Kreeka risti kujulise põhiplaaniga hoonet ilmestavad kolme astmena ahenev kellatorn, nelja väikese külgtorniga tambuur ja kupleid troonivad nõeltipud.
Vaadates risti suurust, tekkis rahvasummas küsimus, kui kalliks võis ülekuldamine maksma minna. “Ega ta odav olnud,” ütles isa Nikolai restaureerimistööde hinna kohta.