Tõhusaim päikesekaitsevahend on teavitustöö

Pikemat aega rannas viibides tuleb end päikese kaitseks korduvalt kreemitada.

FOTO: Ardi Truija

Igal aastal sureb päikese tekitatud nahavähki ligi 60 000 inimest. Vaatamata ohtrale meediakärale melanoomide ja teiste kasvajate ohu ümber, on Pärnu rand rahvast täis pilvisematelgi päevadel.

Kas sellest võiks järeldada, et tervis on eestlase jaoks teisejärguline väärtus?

Päevitamise koha pealt jagunevad teadlased ja arstid kahte leeri: on neid, kes on kategooriliselt igasuguse päikesekummardamise vastu, ja neid, kes julgustavad küll päikese käes aega veetma, kuid mõõdukalt ja end kaitstes.

Selge on see, et tuppa end päikese eest lukustada ei tasu ja väheses annuses päikesekiirgust on nahas tööle hakkava D-vitamiini tootmise tõttu isegi hädavajalik. Samal ajal ei tohi unustada end liigse päikesekiirguse eest kaitsmast.

Terviseamet hoiatab, et sajaprotsendilist kaitset ei taga ükski kreem, tõhusam on end soovimatu päikesekiirguse eest varjata riietuse ja peakattega.

Õige kaitse

Turul pakutavates päikesekaitsevahendeis on üldjoontes kaht tüüpi aineid: füüsikalised ja keemilised kaitsevahendid.

Füüsikalised ehk mineraalsed ained (titaandioksiid ja tsinkoksiid) loovad nahale kaitsva kihi, mis suure osa päikesekiirgusest tagasi peegeldab. Keemilised vahendid (benzophenone, oxybenzone, salicylate, avobenzone, p-aminobenzoic acid) imbuvad naha pindmistesse kihtidesse ja koguvad kiirguse endasse, hoides ära selle sattumise nahka.

Irooniline on see, et keemilised kaitsevahendid võivad kasu asemel tervisele hoopis kahju tuua. Sellised ained võivad imenduda nahka ja vereringesse ning tuua kaasa hulgaliselt ärritusi.

Samuti kuuluvad keemiliste aktiivainete hulka parabeenid, mida loetakse kantserogeensete ehk vähki tekitavate ainete hulka.

Peale kreemide koostise tuleks jälgida, et neid kantakse nahale õiges koguses ja piisavalt tugeva faktoriga. Suurema osa nahaarstide soovitusel tuleks alustada faktorist (SPF – Sun Protection Factor) 15.

Vastupidiselt mitmeti levinud eksiarvamusele, mille järgi võrdub kaitsefaktori koefitsient päikese käes viibimise tundidega, näitab kaitsevahendi pakendil olev number hoopis kordarvu, millega tuleks läbi korrutada oma nahatüübile vastav päikese käes põletuseta viibimise aeg. Saadud aeg tähistab verstaposti, mille järel tuleks end taas sisse kreemitada.

Enamlevinud valearvestusi tehakse pealekantava kreemi koguse osas. Tervisekaitseamet soovitab kasutada kaht milligrammi ruutsentimeetri kohta, mis teeb kokku umbes kuus lusikatäit kreemi täiskasvanud inimese kohta.

Sageli kiputakse kreemi peale kandma poole vähem. Sellisel juhul soovitavad nahaarstid valida poole suurema faktoriga kreemi.

Kõige tähelepanelikum tuleks olla laste ja beebide kaitsmisel, sest nende nahk on eriti õrn ja päikesele väga vastuvõtlik.

Teavitustöö kannab vilja

Kui veel mõni aasta tagasi leidis mõnd populaarsemat iluteemalist foorumit lehitsev huviline hulgaliselt teemasid päevitust väidetavalt soodustava kaitsefaktorita beebiõli kohta, on meedias palju käsitletud nahavähi teema inimesed ettevaatlikumaks muutnud.

Ideaalkosmeetikas klienditeenindajana töötava Piret Tammiksaare sõnade järgi pöörduvad inimesed tema poole enim sooviga leida toode, mis küll soodustaks jume tekkimist, kuid samal ajal kaitseks põletuse eest. Samuti on populaarsemaks muutunud päevitusjärgsed tooted.

Apteeker Signe Busch leiab, et inimeste teadlikkus on aastatega pigem kasvanud ja päikesekaitsekreemi faktorit osatakse juba ise õigesti hinnata. “Tavaliselt võetakse riiulilt kohe kõrgema faktoriga päikesekreem,” räägib ta.

Meedia positiivset mõju päevitusharjumustele kinnitavad rannas küsitletudki. 35aastase Maire ütlust mööda ta rannas päikesekaitsekreemita päikest ei võta. “Meie pere kasutab lastele ostetud kreeme,” räägib ta.

Arstide väitel sobivad lastele mõeldud kõrgeima faktoriga tooted kõigile, sest sisaldavad piisavalt suurt kaitsefaktorit.

Perega randa peesitama tulnud Anne väidab, et hoiab lastel päikese suhtes silma hoolsalt peal. Samal ajal tunnistab, et ei ole enda kaitsmisega sugugi nii hoolas. “Nahavähi ohust räägitakse igal pool, aga alati ei ole pikemaks välja minnes meeles midagi endale peale määrida,” sõnab noor pereema.

Kui täiskasvanud põlvkond on enda kaitsmisega hästi kursis, võtavad noored endiselt ilma kaitseta päikesevanne. 13aastane Merili ja 15aastane Reena räägivad kui ühest suust, et nende jaoks on olulisim pruuniks saada.

Ohu märke tuleks jälgida regulaarselt. Naha, eriti sünnimärkide välimuses toimunud muutuste korral tuleks kohe minna arsti juurde.



Päikesevannid

Nahatüübid ja põletuseta päikese käes viibimise aeg

I tüüp – päikesepõletus tekib alati, nahk läheb küll punaseks, kuid ei päevitu.

Põletuseta päikese käes viibimise aeg 5-10 minutit.

II tüüp – nahk saab küll kergesti päikesepõletuse, kuid päevitub siiski minimaalselt.

Põletuseta päikese käes viibimise aeg 10-20 minutit.

III tüüp – mõnikord võib saada kerge põletuse ja päevitub keskmiselt.

Põletuseta päikese käes viibimise aeg 20-30 minutit.

IV tüüp – põletuse saab harva ja päevitub keskmisest tugevamini.

Põletuseta päikese käes viibimise aeg 40 minutit.

Allikas: Reisibüroode liit

Tagasi üles