Pärnus avati ausammas piksevarda leiutajale

Pärnu kesklinnas avati ausammas Georg Wilhelm Richmannile. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Reede hilisõhtul avati Pärnus Kuninga ja Nikolai tänava ristmikul ausammas Georg Wilhelm Richmannile, keda loetakse piksevarda üheks leiutajaks.

Teadaolevalt sündis Richmann 22. juulil 1711. aastal Pärnu Kuninga tänaval asunud keskaegses majas. Tänavu möödub sellest sündmusest 300 aastat ja Richmanni sünniaastapäevale on pühendatud tänavune uue kunsti muuseumi näitus “Mees ja naine”.

Pärnu uue kunsti muuseumi eestvõttel rajatud samba autor on kujur Riho Kuld, arhitekt Margit Kõrts ja selle valas pronksi Bruno Kadak.

Pärnu kultuuriportaali andmeil uurisid Benjamin Franklin Ameerikas ja Georg Wilhelm Richmann koos Mihhail Lomonossoviga Peterburis elektrit.

Richmann ja Franklin jõudsid 1753. aastal üheaegselt piksevarda leiutamiseni ja sama aasta 6. augustil õnnestus Pärnust pärit teadlasel Peterburis oma maandamata piksevardaga pikseelekter kinni püüda. Kahjuks hukkus teadlane katse käigus 42aastasena.

Teadaolevalt oli Richmannide perekond pärit Tartust. Põhjasõja päevil, kartes venelaste sissetungi Tartusse, põgenesid nad Pärnusse. Georg Wilhelm oma isa ei näinud, sest ta suri enne poja sündi katku. Ema kasvatas poega esialgu üksinda, siis abiellus Johann Christian Auliniga, kelle esivanemad olid Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi kasvandikud, ja nii sattus Georg Wilhelm õppima sellesse kuulsasse kooli.

Edasine elutee viis tulevase teadlase Saksamaale Jena ja Halle ülikooli ja pärast õpingute lõppemist asus Richmann tööle Peterburis.

Vene teaduste akadeemia liikmena uuris ta koos oma sõbra Mihhail Lomonossoviga loodusnähtusi. Tema sulest ilmus sadakond teadustööd. Erilist huvi tundis Richmann atmosfäärielektri vastu. Oma uuringute fikseerimiseks leiutas Richmann elektromeetri.

Avamisüritusel oli kohal riigikogu esimees Ene Ergma, kes tegi ausamba rajamiseks isikliku annetuse. Üritusel tegi muusikat suupilliansambel Piccolo.