/nginx/o/2018/05/31/7874189t1hfbd3.jpg)
Eesti jahimeeste seltsi teatel on sel hooajal 10. juuli seisuga kütitud vaid neli hallhüljest, neist kõik Kihnus.
Hülgejaht on selgi hooajal tagasihoidlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hülge küttimiskvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: 22 isendit Liivi lahes, kaheksa saarte põhja- ja läänerannikul ja seitse Soome lahes. Hallhülgeid ei ole lubatud küttida kaitsealadel. Seni on kõik neli hüljest kütitud Pärnumaal Kihnus.
„Hülgejaht on jahimeeste seas pigem ebapopulaarne,” selgitas möödunud nädalal hülgejahil käinud naiskütt Triin Roostfeldt. „Kohtades, kus jaht on lubatud, on hülgeid raske küttida. Mina küttisin Kihnu lähedal paadist, mis oli väga keeruline, sest vesi oli sügav ja kõik asjaolud pidevalt muutuvad.”
Kui kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, siis 2017. aasta kevadsuvisel lennuloendusel leiti Eesti lesilatest kokku 3737 karva vahetavat hüljest, mis on mõnevõrra vähem kui eelmistel aastatel. Keskkonnaamet kehtestab hallhülge küttimismahu, arvestades ulukiloendusi, kalandusele tekitatud kahjude levikut ja möödunud jahihooaja küttimise piirkondlikku jaotust.
Selleks jahiaastaks kehtestati hallhülge küttimismahuks 37 isendit, mis on üks protsent eelmisel aastal loendatud hallhülge asurkonnast Eestis. Hallhülge jahihooaeg algas tänavu 15. aprillil ja lõpeb 31. detsembril.