Pärnumaa sõprusmaakonda Buskerudi tabas reede pärastlõunal kohutav õnnetus, kui politseimundrisse riietunud paremäärmuslane, 32aastane Norra kodanik Anders Behring Breivik avas väikesel Utøya saarel tule Norra Tööpartei noortekogu suvelaagrist osavõtjate pihta. Enne seda oli ta korraldanud võimsa pommiplahvatuse Oslo valitsuskvartalis.
Buskerudi maavolikogu kommunikatsioonijuht Guro Hegna Svendsen kirjutas Pärnu Postimehe kaastundeavaldusele vastuseks, et meeleheide ja kaotusvalu on üldine, sest kõik tundsid nende noorte hulgast kedagi.
Buskerudi maavolikogu esimees, samuti Norra Tööparteisse kuuluv Roger Ryberg naasis eile ammu kavandatud suvepuhkuselt, et seista silmitsi suurima õudusega, mis on tabanud Norrat pärast Teist maailmasõda.
Jõukas ja avatud ühiskonna poolest tuntud Norras on kriminaalkaristuse ülemmäär 21 aastat, kuid võib juhtuda, et avaliku arvamuse ja erakondade survel peab parlament maksimaalse vangistuse ajapiiri tõstma. Küll on peaminister Jens Stoltenberg lubanud, et vastuseks terroriaktile ei kavatse Norra endasse kapselduda, vaid veelgi süvendada demokraatiat.
Veretöö Norras on esimene väga tõsine märguanne, et ekstremism ei lähtu sugugi ainult väljastpoolt, teistest kultuuridest. Breivik ründas noortelaagrit, sest Tööpartei üritab massimõrvari sõnul noorte seas propageerida multikultuurseid ideaale ja kultuurilist marksismi.
Ühe või teise erakonna vaated ei pruugi meeldida, aga korraldada veresaun? Koha ajaloos, mida Breivik nii väga ihkas, on ta 93 inimeluga endale kindlustanud, aga ta ei suutnud muuta eurooplaste tõekspidamisi.