Monument eestlusele ehk Endla maja lugu

Kunagine Endla teatrihoone, mille kohal asub praegu hotell Pärnu.

FOTO: Erakogu

Pärnu muuseum on koostanud detailirohke ülevaate hävinud Pärnu Endla majast, mis on märgilise tähendusega ehitis Eesti rahvusliku ärkamisaja ja iseseisvumise ajaloos.

Eelloona ehitise rajamisele sisaldab väljapanek materjale rahvusteadvuse sünni ja rahvusliku ärkamisega seotud teemade kohta. Peale Endla maja elulugu kirjeldavate tekstide leiab näituselt fotosid seltsiliikumisega seotud isikutest ja sündmustest, hoone eksterjöörist ja interjöörist, majaplaane ning ajaloolisi dokumente Endla rajamisest ja tegevusest ning lõpuks selle hävimisest ja järelloost.

Materjalid pärinevad Pärnu muuseumi, Endla teatri, Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ning Olaf Esna kogudest ja on oma täies koosluses nähtavad vaid selle näituse raames juuli lõpuni.

Ajalooline tähtsus

Paljude teadvuses seostub Endla maja peamiselt ajaloolise sündmusega, mis leidis aset 23. veebruaril 1918. aastal, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”.

Peale selle olulise momendi on hoone olnud viljakas tegevuspaik rahvuskultuuri edendamisel. 1911. aastal, kui Endla maja valmis, algas Pärnus kutseline teatrielu. Eesti iseseisvuse algaastail kujunes teatri- ja kontserdimaja taas Pärnu eesti elu keskuseks.

Seltsielu sai hoogu juurde ning 1930. aastatel hakati pidama hoone laiendamise plaani. 1936. aastast pärinev eelprojekt nägi ette 450kohalise kaldpõrandaga teatrisaali ja juurdeehituse valmides pidi vanast teatrisaalist saama kontserdisaal.

Peagi alanud sõda katkestas seltsi tegevuse ning 1944. aastal hävis suur osa Endla seltsimajast tulekahjus. Hiljem arutleti küll maja taastamise üle ja valmisid eriilmelised eskiisprojektid. 1960. aastal maeti taastamisplaanid maha ja Pärnu linna täitevkomitee otsustas lasta varemed õhkida.

Näitusel väljas olevad dokumendid korjandussummadest ja annetustšekkidest näitavad, kui oluliseks Endla maja omal ajal peeti. Eksponeeritud on fotod teatrist enne ja pärast sõda.

Et kunagine Endla seltsimaja asus Pärnu muuseumi vahetus läheduses, praeguse hotelli Pärnu asupaigas, on selline paiknemine andnud võimaluse luua ekspositsioonile kohaspetsiifiline aspekt. Näitusesaali akna alla on püstitatud vaatetorn, mille kaudu laieneb näitus siseruumidest linnaruumi, sidudes olemasolevad mälestusmärgid ja hooned.

Vaade avaneb mitmele objektile: rõdu sümboliseerivale Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendile, Endla maja mälestusmärgile ja Rüütli tänava pangamajale, kus aastatel 1944-1967 tegutses Pärnu teater.

Maja mälestuseks

Esimene monument Endla teatri mälestuseks püstitati 1989. aastal, kui Eesti NSV ülemnõukogu presiidium kinnitas 24. veebruari Eesti iseseisvuspäevaks. Endla maja vormi kujutav monument hotell Pärnu kõrval tähistab nii ajaloolist sündmust kui hoone endist asukohta ning selle autor on Mati Karmin.

Teine monument asub Rüütli platsil, pisut kaugemal Endla endisest asukohast, ja imiteerib kunagist Endla maja rõdu. Mälestusmärk püstitati 2004. aastal ja selle autorid on Mart Aas, Kaarel Eelma ja Mikk Mutso.

Tagasi üles