Tuleva nädala esmaspäevast laupäevani, 1.-6. augustini õnnistavad suvepealinna taas Pärnu bluusipäevad, üha suurejoonelisemaks kujunevalt festivalilt ei puudu tänavugi bluusimaailma suurnimed Euroopast.
Pärnu bluusipäevad tulevad suurejoonelisemad kui varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamjaolt Pärnu jahisadamas toimuvate kontsertide kõrval saab bluusirütme kuulda veel Anni akadeemia hoovis ja Steineri aias.
Seekord juba kuus päeva kestvad Pärnu bluusipäevad on pühendatud bluusimaailma ühele tähtsamale kujule Robert Johnsonile, kelle sünnist möödus maikuus 100 aastat.
Eesti tuntuima bluusimuusiku Andres Rootsi sõnutsi oli Johnson mitmes mõttes esimene “moodne” bluusimees. Tema põlvkond, kuhu kuulus näiteks Muddy Waters, ei õppinud uut materjali enam ainult otse teistelt muusikutelt, vaid plaatidelt ja raadiostki.
Et Johnsoni enda salvestused ilmusid suure depressiooni ajal, kui rahval polnud raha plaate osta, ei jõudnud need laiema publikuni enne kuuekümnendaid, mil need uuesti ilmusid – oma eluajal jäi Johnson kohalikuks “kuulsuseks”. Muusiku panus kuuekümnendate rokkmuusikute repertuaari vormis temast kultuuriikooni.
Robustset ja peent briti bluusi
Juba kolmanda rahvusvahelise bluusifestivali peaesinejad on Steve Lury, L. R. Phoenix, Steve Morrison ja Dave Arcari Suurbritanniast. Morrison ja Arcari kujunesid juba möödunud aasta bluusifestivalil publiku lemmikuteks.
Mulluse ja tõenäoliselt seekordsegi festivali vaieldamatult kõige jõulisem ja segasem artist on Šotimaalt pärit Dave Arcari, kelle jaoks lavalaudadelt õlletopside jalaga minema löömine pole tabu.
Möödunud aastal kitarrikohvritäie viskiga Pärnusse tulnud Arcarit võib pidada alternatiivsema bluusi esindajaks, kes oma kompromissitusse muusikasse on seganud nii kantrit, punki kui loomulikult puhast ja lihvimata delta-blues’i.
Arcari alustas soolokarjääri, kui ta lahkus aastal 1996 oma esimesest bändist Summerfield Blues. Nüüdseks on ta tänu oma tugevale karedale häälele ja lõhestavalt otsekohesele slaidkitarri kasutusele kogumas üha enam populaarsust.
Juba laupäeval pubis Väike Klaus algust tegeval Steve Morrisonil algas kitarri uurimisreis väga noorest east. Olles oma mängutehnikat läbi aegade lihvinud, on tema esinemised alati nauditavalt puhtad ja pingutustevabad. Teda peetakse lahtiste häälestuste meistriks ja ta slaidkitarri tehnika on muutlik, kuid väga originaalne. Oskus käsitseda kitarri mitte ainult instrumendi, vaid mõnikord terve ansamblina on ta paljude kitarristide huviorbiiti tõstnud.
Taskunoaga tinistamine ja piljardikiidest kitarr
L. R. Phoenix on pärit Londoni lähedalt Crawley linnast, kuid elab juba aastaid Põhja-Karjala metsades ja on Eestit väisanud Soome alternatiivbluusi guru Black River Bluesmani kälimees.
Alustanud oma lauljakarjääri metal-bändides, avastas Phoenix läinud kümnendil Mississippi Hill Country bluusi ja on esinenud suurtel bluusifestivalidel nii Soomes, Eestis (“Augustibluusil”), Leedus, Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias. Muuhulgas laulis Phoenix tausta 2009. aasta Eesti muusikaauhindadel bluusi kategoorias kandideerinud Bullfrog Browni albumil “Moon and Central” ja kasutab viimasel ajal slaidkitarri mängides traditsioonilise toru asemel taskunuga.
Black River Bluesman & Bad Mood Hudson Soomest on viimase kümne aastaga kahanenud ansamblist duoks, kuhu kuuluvad Jukka “Black River Bluesman” Juhola (laul, kitarr) ja Andy “Bad Mood” Hudson (trummid, laul).
Tavalise kitarri asemel kasutab Black River Bluesman nii bassi kui kitarri funktsioone täitvat kahe kaelaga baritonkitarri, mille valmistas USA pillimeister Johnny Lowebow: pilli korpus on tehtud sigarikarbist, üks kahest kaelast on kokku pandud piljardikiidest ja helipead meisterdatud külmkapimagnetitest.
Bänd on avaldanud kolm täispikka albumit ning esinenud bluusi- ja rokifestivalidel ja -klubides USAs, Brasiilias, Nepalis, Venemaal, Prantsusmaal, Suurbritannias, Poolas, Saksamaal, Itaalias, Tšehhis, Lätis kui muidugi Soomes ja Eestis.
Briti suupilliguru Steve Lury alustas muusikukarjääri 1960ndate alguses. Koos Briti bluusibuumi tõusuga oli Lury seitsmekümnendatel tegev Inglise folgiliikumises, kaheksakümnendad kulusid bändidega mööda Suurbritanniat ja Euroopat tuuritades, üheksakümnendatel jäi aga mees paikseks ja hakkas noori suupillimängijaid koolitama.
Festivalinädala vältel astuvad lavalaudadel üles veel Lyijy Ankka Soomest ja Eesti bluusimuusikud Andres Roots Roundabout, Indrek Tiisel, Blue Deja Vu, Out of Office, RäämaBlue, Kalju Bänd, The Blue Passion, Rauno Pella ja Pärnu Bluesiklubi bänd.
Nagu bluusipäevadele kohane, korraldatakse slaidkitarri ja suupilli töötubasid oma ala spetsialistide juhendamisel, kes festivali vältel artistidena üles astuvad. Õpitoad toimuvad kolmel päeval Pärnu jahtklubi purjespordikooli klassiruumides ja kõigil osalejatel on võimalus esineda Steineri aias.
Festivali kõik kontserdid on Pärnu bluusipäevadele omaselt tasuta.