Laenuturul toimuvast ja pankade teabelehtedest

Katrin Talihärm.

FOTO: PP

Vaatamata rahvatarkusele, et võlg on võõra oma, on Eesti inimestel kokku üle seitsme miljardi euro eest pangalaene. Laenuta on parem, kuid igapäevaelu vajadused ja pankade pakutavad finantseerimisvõimalused on muutnud krediidi võtmise tavapäraseks. Seetõttu tasub vaadata, mis toimub laenuturul, millest pangad laenu andmisel lähtuvad ja milliseid muudatusi on toonud käesolev aasta laenuklientide informeerimises.

Vaatame kolme väljamõeldud isikuga näidisjuhtumit, kus ühel pool on laenusaaja ja teisel pool pank. Inimesed ja olukorrad on erinevad, kõigil on eesmärk laenu saada, aga kas nende soov täitub?

Üksik müügimees soovib 180ruutmeetrist maja

Kaks aastat ühe automüügifirma müügijuhina töötanud 22aastane Jaanus soovib osta Tallinna lähedale uusarendusse 192 000 eurot maksva 180ruutmeetrise maja. Tema kuupalk on 1280 eurot ja viimase poole aasta jooksul on ta saanud igakuiselt niisama suurt tulemustasu.

Lisatagatiseks pakub Jaanus isale kuuluvat eramut väärtusega ligi 280 000 eurot. Kliendi sissetulek on viimase kuue kuu jooksul täies ulatuses laekunud panka, kust ta laenu taotleb, kuid sääste ja investeeringuid ei ole. Kasutab krediitkaarti kuulimiidiga 640 eurot.

Kõnealusel juhul jääb soovitud tingimustel laen välja andmata, sest panga hinnangul, millega klient nõustamise käigus soostub, ei ole suure finantskohustuse võtmine põhjendatud.

Samuti ei vasta maja kliendi vajadustele, sest Jaanus on vallaline. Suure laenu võtmine ei ole turvaline kliendi sissetulekuid vaadates, sest pool sissetulekust moodustab tulemustasu, mis pole garanteeritud.

Kahe lapsega pere soovib korterit renoveerida

26aastane Martin ja 28aastane Liina on abielus ning kahe- ja nelja-aastase lapse vanemad. Toiduainete tehnoloog ja polikliiniku laborant teenivad kokku 1765 eurot kuus. Neil on pangalaenuga ostetud kolmetoaline 73ruutmeetrine korter Pärnus, mille laenujääk on 54 300 eurot. Nüüd soovib pere korterit renoveerida ja vajab selleks 19 200 eurot.

Paaril on olnud kolm korda kuni viiepäevaseid viivitusi kodulaenu maksete tasumisel ja Martin on võtnud kaks korda laenu summas 640 eurot kiirlaenu pakkuvast firmast.

Panga arvates kahjustavad makseviivitused päris palju kliendi võimalusi tulevikus laenu juurde võtta ja kiirlaenud on märgid kliendi makseraskustest. Laenu sihtotstarve ei ole detailselt lahti kirjeldatud ning küsitud summa tundub ebamõistlikult suur. Konkreetse kaasuse puhul jääb soovitud tingimustel laen välja andmata.

Mõne aja möödudes toob klient täpsustatud kalkulatsiooni, mis osutub esialgu küsitust palju väiksemaks.

Viieliikmeline pere soovib korterist majja

Kolme kooliealise lapsega pere soovib osta Raplas 120ruutmeetrist maja, mida müüb hea tuttav, kes jäi üksikuks ega suuda enam maja pidada. Ostu-müügi osas on juba kokku lepitud ja maja hind on 70 000 eurot. Abielupaar teenib kokku 865 eurot kuus ja praegu elavad nad Raplas kolmetoalises korteris, mille hind ligikaudu 30 000 eurot.

Konkreetsel juhtumil saavad kliendid soovitud laenu, kuid protsess on pikem, kui esialgu kavandatud. Vaja on korter müüa ning maja müüja on nõus ootama, kuni korter on müüdud. Ka on ta nõus pisut soovitud hinnast alla andma.

Teabelehed aitavad laenuvõtjaid

Kui laenusoov on selge ja läbimõeldud, on pangaklientidele abiks muudatus, mis jõustus 1. juulist. Euroopa Liidu tarbijakrediidi direktiivist lähtuvad muudatused võlaõigusseaduses tõid kaasa selle, et pangad võtsid kasutusele teabelehed, mis annavad kliendile hea ülevaate pankade pakkumistest. Seda kõike ühesuguses ja hõlpsalt võrreldavas vormis.

Enne laenulepingu sõlmimist saab klient kõikidest pankadest, kust ta pakkumise küsib, teabelehe. See puudutab nii tagatiseta laene, nagu näiteks väikelaen, krediitkaardid, arvelduskrediit, kui hüpoteegiga tagatud laene, nagu eluasemelaen. Seni on pangad omal initsiatiivil andnud samasuguses vormis lepingueelset teavet eluasemelaenude puhul.

Teabelehel peavad olema krediidiandja nimi ja kontaktandmed, krediiditoote kirjeldus, mis sisaldab laenusumma ülempiiri, lepingu kestust, tagasimakse suurus ja kõikide laenuga seotud maksete kogusumma.

Samuti on teabelehel kirjas aastane intressimäär ja krediidikulukuse määr, mis väljendab krediidi kogukulu väljendatuna aastase protsendimäärana krediidisummast või krediidi ülempiirist. Teabelehel peab olema kirjas, kui suur on laenu lepingutasu ja millised kulud kaasnevad maksete hilinemisega.

Seega peaks tähelepanu pöörama laenu võtmise ja teenindamisega seotud muudele kuludele (nt lepingu sõlmimise tasu, igakuised hooldustasud, teavitamisega seotud tasud jne), mistõttu võib eri laenuandjate ühesuguse intressiga pakkumiste puhul olla mõni pakkumine kokkuvõttes kallim kui teine. Erinevus paistab silma eriti lühiajaliste väikelaenude puhul, kuid tasub arvestada ka pikemaajalisse laenusuhtesse astumisel.

Teabelehe peavad esitama kõik laenuandjad, sõltumata sellest, kas on tegu pankade või muude ettevõtete, näiteks SMS-laenajatega.

ELi direktiivist lähtuvalt lisatakse nüüdsest laenude reklaamidele tüüpilise laenu näide koos krediidi kulukuse määraga.

Direktiivist tuleneb muudatus, et kliendi taganemisõigus krediidilepingust pikeneb seniselt seitsmelt päevalt 14 päevani.

Tagasi üles