/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2011/07/27/686858t1h735b.jpg)
Põistang-paelussiga nakatumise vältimiseks soovitab terviseamet vältida tooreste metsaandide söömist ja pesta pärast metsas käimist hoolega käsi.
Metsas varitseb paeluss
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nakatumise vältimiseks on soovitav tarvitada metsaande toiduks pärast kuumtöötlemist, sest marjade moosiks keetmine ja seente kupatamine hävitab parasiidi munad.
Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul on põistangtõve tekitaja põistang-paelussi kandjateks mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad ja harvem koerad, lambad, sead, lehmad.
Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda ka närilised, ennekõike hiired.
Parasiidikandja pabulatega loodusesse poetatud põistang-paelussi munad säilivad väliskeskkonnas (taimedel, marjadel, seentel, vees) eluvõimelistena mitu kuud, pinnases koguni aasta.
Kutsari sõnade kohaselt on põistangtõbi raske haigus, mille lõimetusperioodi pikkus on üks kuni mitu aastat. Inimese vereringesse tunginud parasiidid kahjustavad eeskätt maksa, harvem kopse, aju või kõhukelmet.
Ehkki viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel, tasub Kutsari väitel suhtuda haiguse ennetamisse täie tõsidusega.