Evely Murekas: Erihooldekodu Pärnusse?

Evely Murekas. Foto: PP

Viimastel päevadel on nii leheveergudel kui kommentaariumides ja ilmselt pärnakate omavahelises vestluses olnud teemaks endise lasteaiahoone saatus, õigemini selle Väike-Posti tänava hoone tulevik. AS Hoolekandeteenused soovib pikalt tühjalt seisnud hoone uuele elule äratada ja rajada sinna psüühikahäiretega inimestele erihooldekodu.

Teadmatus tekitab alati võõristust ja seetõttu on suhtumised erihooldekodu rajamisse üsnagi vastandlikud. Erihooldekodu elanikke peetakse ümbritsevatele inimestele ohtlikeks, erihooldekodu ennast ebasobivaks linnakeskkonda, samuti tuntakse muret hooldekodu naabruses asuva kinnisvara langeva väärtuse pärast.

Teisalt, inimesed, kes on kokku puutunud psüühikahäiretega inimestega, võib-olla neid oma pereski hooldanud, teavad hästi, et Pärnu kandis on väga raske leida kohti, kus sellise puudega inimene toetust ja abi leiaks. Järjekorrad kaugemal asuvatesse erihooldekodudesse on pikad ja nii juhtub tihti, et psüühilise erivajadusega inimesed jäävad professionaalse abita.

Nende inimeste käekäik sõltub paljuski lähedaste endi teadmistest, jõust ja ressurssidest. Ei, me ei taha öelda, et psüühilise erivajadusega inimene ei võiks elada oma kodus, see ongi parim variant, kuid nii nagu meil kõigil, on neil inimestel õigus täisväärtuslikule elule, see tähendab õppida, töötada, tegelda hobidega, suhelda, käia ringi, näha ja kogeda.

Professionaalse toetuse ja abita pole see kahjuks alati võimalik ning nii juhtubki, et paljudel neist piirdub maailm oma kodu nelja seinaga, suhtlusring kõige lähematega ja toimetulek sõltub otseselt pere võimalustest ning teadmistest.

Mis on erihooldekodu?

Psüühikahäire on nii vaimupuue, mis on inimesel kaasasündinud ja millest ta ei parane kunagi, kui vaimuhaigus, mis võib tekkida raske haiguse või eelsoodumuse tõttu ja millest võib inimene terveneda.

Suure üldistusena võib öelda, et nõukogude ajal olid hooldekodude klientideks enamasti lastekodudest pärit või lihtsalt lähedasteta inimesed, kellega ei peetud oluliseks ja vajalikuks tegelda ning kelle puhul otsiti ennekõike võimalust paigutada nad silma alt ära.

See tähendas, et üksikutesse Eesti väheasustatud punktidesse tekkisid suured hooldekodud, kus elasid (ja elavad praegugi!) koos mitusada inimest, kel puudus ligipääs tavapärasele elukeskkonnale. Võib ju mõelda, et mis selles siis halba, kui sarnased inimesed toimetavad omaette ja eemal suurtest elukeskustest. Ehk nii ongi neile turvalisem?

Mina võrdleksin nende elutingimusi asumisele saatmisega: vajalikud töö- ja õppimisvõimalused puudusid, inimesed moodustasid omaette kogukonna, kus tekkisid omavahelised suhtevõrgud, naturaalmajandus.

Lisades siia suurtes asutustes elavate inimeste kesised elu- ja olmetingimused, privaatsuse ja oma nurga puudumise, on selge, et see oli keskkond, kuhu tuli oma lähedane saata või vajadusel ise elama asuda ainult parema puudumisel.

Tänapäeval on õnneks aru saadud, et erivajadusega inimesel on õigus võrdväärsele elule. Järjest rohkem on meie klientide hulgas selliseid, keda ümbritsevad pere ja lähedased. Erihooldekodus elavad need inimesed seetõttu, et lähedased on sattunud hooldamisel raskustesse või vajavad mõneks ajaks puhkust ja vaheldust.

AS Hoolekandeteenuste eesmärk on teha kõik selleks, et normaliseerida psüühikahäiretega inimeste elu. Peale neile tegusama elukorralduse pakkumise tahame hajutada suurte hooldekodude kontsentratsiooni ja pakkuda klientidele võimalusi saada teenust oma kodu ja sõpruskonna lähedal.

Käimasolevast Euroopa Liidu tõukefondide kasutamise perioodist saame selleks otstarbeks Euroopa regionaalarengu fondilt ja Eesti riigilt rohkem kui 26 miljonit eurot, et ehitada nõuetele vastavaid ja tänapäevaseid elutingimusi pakkuvaid teenusekohti üle Eesti.

Ööpäevaringne erihooldusteenus

Sellele teenusele tulevad inimesed oma vabal tahtel, kui nende toimetulek tavaelus on raskendatud ja neil endal või perel puuduvad võimalused, oskused või kogemused iseseisvalt psüühikahäirega toime tulla.

Meie klientide hulgas on väga vähe neid, kes vajavad äärmiselt spetsiifilist ja suure järelevalvega teenust või arstiabi.

Reeglina pöördutakse meie poole juhtudel, kui pere tunneb, et oma nõust ja jõust jääb puudu ning erivajadusega lähedasele on vaja professionaalset abi ja juhendamist.

Pakume abivajajale turvalise elukeskkonna, toetuse ja abi 24 tundi ööpäevas. Igale kliendile koostatakse individuaalne plaan, mille alusel leitakse talle jõukohane ja meeldiv tegevus. Teinekord võib mõtestatud arendavatest ja aktiviseerivatest tegevustest koosneva kavaga saavutada sedavõrd parema toimetulekutaseme, et inimene võib mõne aja möödudes koju tagasi pöörduda ja ise oma eluga toime tulla.

Meie juurde tulijatel ei ole kindlat perioodi, kui kaua hooldekodu nende koduks saab. See sõltub erivajadusest. Meie eesmärk on anda kliendile ja tema lähedastele võimalikult asjakohast nõu ja abi, et inimene saaks jätkata elu oma tavapärases keskkonnas.

Pärnu linna plaanime luua 50-60 kohaga erihooldekodu. Pärnus ja lähiümbruses on vajadus ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade järele suur, sest seni on ümbruskonna ainus selline hooldekodu Toris ja kohad seal on täidetud.

Nii on Pärnumaalt pärit psüühilise erivajadusega inimesed pidanud teenusekohtade nappuse tõttu vastavat teenust vajades asuma elama kodust ja lähedastest kaugele.