Saada vihje

Lenini allee mattis keskaegse tänava

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lenini allee ehitati nõukogudeaegsele linnaehitusele omase uhke prospektina, mida oli raske kujutella muud kui ideoloogiliselt raskekaalulist nime kandvana.
Lenini allee ehitati nõukogudeaegsele linnaehitusele omase uhke prospektina, mida oli raske kujutella muud kui ideoloogiliselt raskekaalulist nime kandvana. Foto: Ardi Truija

Pärnu Pikk tänav nimetati Lenini alleeks 2. juunil 1961. aastal. Tolleks ajaks polnud vanast Pikast tänavast enam kuigipalju alles. Kuni 1944. aastani oli keskaegne Pikk tänav kitsuke, munakivisillutisega kaetud ja hoopiski mitte sirge joonena kulgev.

Pika tänava servad olid tihedasti täis ehitatud poolteise- ja kahekorruselisi maju.

Kuid 1950. aastatel ehitati tänav täiesti teiseks, palju laiemaks ja nihutati mere poole. Tänava keskele oli rajatud haljastusriba laternapostidega.

Tänav ehitati kesklinna uhkeks liiklussooneks, mis ühendas Keskväljakut bussijaama platsiga.

Sealjuures rajati Lenini allee nõukogulikule linnaehitusele omase uhke prospektina, linna peatänavana, mida oli raske kujutella muud kui ideoloogiliselt raskekaalulist nime kandvana. Nii see Lenini alleeks nimetati.

Lenini allee ehitati pikem, kui oli keskaegne Pikk tänav, nii et osa sellest kulgeb Vana pargini.

Kahele poole alleed kerkisid 1944. aasta pommitamisel purustatud hoonete asemele kolmekorruselised korterelamud, hruštšovkad.

Kui seista Pikal tänaval näoga sadama poole, siis paremat kätt jääv hruštšovkade rida on umbes seal, kus kulges keskajast pärit Pikk tänav.

Elumaja kiriku asemele

Lenini allee korterelamu Pikk 5 on ehitatud kunagise Nikolai kiriku kinnistule.

Kirikuhoone sai kannatada 1944. aasta septembripommitamisel, kui Punaarmee lennuvägi muutis varemeiks Pärnu keskajast pärit linnasüdame tervikuna.

Nikolai kiriku varemed kõrgusid restaureerimisväärseina 1954. aastani, kuid siis need õhiti ja jäljed saksa kogudusele kuulunud kirikuhoonest kadusid linnapildist jäädavalt.

Kiriku asemele ehitatud Pikk 5 on tähelepanuväärne selle poolest, et kui ülejäänud korterelamud omaaegsel Lenini alleel ehitati fassaadiga tänavale, siis sellel hoonel on vastu tänavat pööratud maja tagakülg ja fassaad koos sissepääsudega avaneb hoopis hoovi, milleks tänapäeval on parkimisplats. Kunagi kavandati sinna linnaväljakut.

Tänapäevaks on Lenini allee/Pikk tänav paljugi muutunud: tänava telgjoonelt on hilisema rekonstrueerimise käigus kaotatud haljastusriba, tänavaääri palistanud paplid on asendatud noorte pärnade ja tammedega, hilisemal ajal on hruštšovkad soojustatud ilusamateks, kui need uutena olid, tänava servale on lisandunud uusi modernseid ärihooneid ning Hommiku ja tänapäevase Pika tänava nurgal asunud kaupmehemajast Port Arturist on saanud samanimeline kaubamaja.

Port Arturiks hakati Hommiku 2 kaupmehemaja hüüdma sinna Vene-Jaapani sõtta (1904-1905) mobiliseeritud nekrutite tõttu, kelle kogunemispaigaks maja muudeti. Kõneldakse, et Port Arturi alla, kus peeti sõja üks kuulsamaid kaitselahinguid, Eestist pärit maakaitseväelasi kuigi palju ei jõudnudki, sest sõda sai enne otsa, aga nimi jäi ja püsib kauem kui 1875. aastal laohooneks kerkinud maja, mis hiljem eluhooneks ümber ehitati.

Nüüdne kaubamaja Port Artur 1 asub umbes seal, kust Pikk tänav keskajal Riia suunalt alguse sai, ja kulges see tänav tänapäevase Keskväljakuni.

Leninile Pika tänavaga

Lenini allee nimetati Pikaks tänavaks 1990. aastal. Ehkki tänavat ennast enam vanal kujul pole, meenutab ta Pärnu üht vanimat tänavat, mis veel seitse aastakümmet tagasi linnapildis alles oli.

Keskajal oli Pikk tänav linna tähtsaim, sest kulges turuplatsile, mis asus umbes seal, kus praegu on vanaks soolalaoks hüütavate varemete esine väike haljasala. Rootsi ajal, kui linn suuremaks ehitati, toodi linna turuplats Rüütli tänavale, kus praegu asub Lastepark.

Vähetähtis ajaloolise Pika tänava jaoks polnud ka Nikolai kiriku lähedalolu ja tänavalt avanevad pääsud linnaväravatesse.

Mainitud soolaladu, mis siiani alles, sai oma hüüdnime, sest seal hoiti nõukogude ajal linna strateegilist soolavaru juhuks, kui kurjad militaristid Läänest peaksid Nõukogude Liidule sõja kuulutama ja kalureil võib nappida soola merehõbeda tünnidesse panemiseks.

Arhitekt Rein Raie hinnangul on soolaaida puhul tegu linna vanima säilinud aidahoonega, kusjuures hoone vundament võib olla isegi keskajast. Ait asunud otse ajaloolise Pika tänava ääres.

Seoses Pärnus uue vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamisega toimuvad Pika tänava jõepoolsel küljel jalgtee äärsel haljasalal arheoloogilised uuringud. Tänu sellele saame küllap rohkem teada, kuidas Pikk tänav läbi linna on kulgenud ja mis sinna eri aegadel oli ehitatud.

“Lenini allee” aga võib ajas veelgi muutuda, sest kui bussijaam vahetab asukohta ja linn saab kolmanda silla üle jõe, võib selle tänava osakaal linnaliikluses piseneda.

Linnaplaneerijad ongi kõnelnud võimalusest kujundada Pikk tänav Keskväljakust Port Arturini jalakäijatele avatud kaubatänavaks, millest bussiliiklus ja autodevool mujalt mööda juhitakse.

Märksõnad

Tagasi üles