Juhtkiri: Maa on jäänud meitele

Pärnu Postimees. Foto: PP

Ilmselt on paljudele üllatuseks, et välismaalastele kuulub Eestis 40 900 hektarit maad. Kogu Eesti territooriumist teeb see alla protsendi ehk välisosalus Eesti maas(t) on kaduvväike. Nii pole vähimatki alust aeg-ajalt hüsteeriana tekkivatel juttudel, et isegi maa müüakse välismaalastele maha.

Muidugi on teadmine, et siinsete maaomanike hulgas on 67 riigi kodanikke, veidi intrigeeriv, sest mitte igaüks ei leia kaardilt esimese ropsuga Lõuna-Aafrika mustanahaliste bantustani Svaasimaad või tibatillukest Reunioni saart India ookeanis. Oluline on siiski see, et maa on jäänud “meitele”.

Huvipakkuvam võiks olla maaomandi jagunemine piirkonniti. Näiteks Pärnu linna puhul kuulub 40 protsenti kinnistusregistrisse kantud maast avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele – kohalik omavalitsus, riigiasutused ja riik. Eelmise iseseisvuse ajal oli Pärnu linn Eestis suurem maaomanik kui Tallinna linnavalitsus. Tookord kasvatasid Pärnu maavaldusi linnale kuulunud mõisad ja talud, mida taasiseseisvunud riigis Pärnule enam ei tagastatud. Seevastu nii füüsiliste (25 protsenti) kui juriidiliste (33 protsenti) isikute maavaldus Pärnu linnas eraldi võetuna polegi väga suur.

Küll on Pärnumaa maavaldustest 63 protsenti füüsiliste isikute omandis.

Maakasutusele Eestis annaks uue tõuke see, kui siin oleks võimalik konkurentsivõimeline põllumajanduslik tootmine. Arvestades muu maailma suurenevat vajadust toiduainete järele, peaks haritav põllumaa Eestis varem või hiljem hinda minema. Paraku on meie põllumehe pingutused asjatud, kui ei muutu Euroopa põllumajandustoetuste poliitika. Kahjuks oleme võinud juba veenduda, et toetuste tegeliku õiglasema jagamise asemel on Brüssel valmis uustulnukate põllumajandustoetusi vaid peenraha jagu suurendama.