Lapse suu ei valeta

, vanapärnakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tõsi see on, et laps ütleb sageli tõe avameelselt välja. Et vana inimene öeldakse olevat teist korda laps, võib temagi kartmatult kõigile kuulutada, et kuningas on alasti. Nii laste kui vanade inimeste nõuandeid ja arvamusi suurt ei arvestata, sest neid peetakse naiivseks, aegunuks või lausa rumalaks.

Tõde on seegi, et iga inimene kogub elukogemusi omal nahal läbielatust ja eksimustest. Vale oleks arvata, et mõni ametikoht annab ametnikule kaasa praktilised teadmised elust, mis on sageli väga erinevad koolides omandatust.

Ei ole minu eesmärk muuta ametnike seisukohti, vaid tahaks neid panna natukenegi majanduslikult-peremehelikult mõtlema. Viie aasta pärast võib selguda, et 20miljonilise projekti tulemuseks on järjekordne PAUH.

Kes on süüdi? Kellelt nõuda tagasi kulutatud raha? Kas ei oleks võinud teha avalikku tööpakkumist, sest paljud oleks nõus seda maa-ala korras hoidma miljoni krooni eest aastas (projektis neli miljonit aastas)? Muuseas, pensionär peaks elama 300–400 aastat, et sellist summat (1 268 000 eurot) kokku saada.

Räägime veel vanapärnakaid häirivast haisust. Kuna kommentaarides üks Pärnus suvitaja süüdistab mind, et ma pole haisu probleemiga tegelnud, otsustasin pöörduda Pärnu Vee juhatuse esimehe Garri Suugi poole ja palusin abi haisu leidmiseks. 29. juulil sõitsime Mõrra reoveepuhastusjaama ja kaasa võtsime jaama lähedal elava majaperenaise Mare Treiali.

Ülevaate ja selgitusi jaama tööst andsid meile nii Suuk kui mehaanik Jaan Tamme, kes asendas puhkusel viibivat puhastusjaama juhatajat Roman Vaba. Peab tunnistama, et heakord jaama territooriumil oli tasemel: niidetud muru, puhtus ja kord. Hingematvat haisu ei tundnud me isegi lahtiste kanalite juures, mis juhivad fekaali settebasseinidesse (kokku on kaheksa 24meetrise läbimõõduga basseini).

Haisu saab tekitada ainult kaks korda nädalas tahkete jääkide turbaga segamine, mis toimub lahtisel tsementeeritud platsil. Segu ladustatakse aunadesse, kus see laagerdub kaks-kolm aastat, ja siis võib seda kasutada väetisena. Olen puhastusjaamas käinud päris mitmel korral ja võin öelda, et kogu tegevus on muutunud kümneid kordi haisuvabamaks.

Kaheldav on jaama tekitatav merereostus, sest trahvisummad selle eest on üpris soolased. Saime teada, et kõigil on võimalus tutvuda puhastusjaama tööga, on vaja ainult aeg kokku leppida. Kellel on huvi, sellel soovitan see käik ette võtta, et oma ninaga haisu otsida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles