Noortelaager oli teisejärguline sihtmärk

Leinaküünlad ja lilled Norra rannikul, kust paistab traagiliste sündmuste asukoht - Utøya saar.

FOTO: Reuters

Maailma suurim era luure- ja analüüsifirma Stratfor (www.stratfor.com) väidab, et Anders Breiviki peamine sihtmärk oli Norra praegune valitsus ja eesmärk oli valitsushoone õhku lasta.

Breiviki isetehtud lõhkekeha sisaldas 950 kilogrammi ammooniumnitraadil põhinevat lõhkeainet. Olles põrgumasina aktiveerinud, sõitis Breivik Oslost 32 kilomeetri kaugusele Utøya saarele valitseva Norra Tööpartei noortelaagrisse.

Enne paadiga saarele sõitmist pani ta selga kuulivesti ja politsei tähistusega varustuse. Saarel avas ta tule 5,56millimeetrisest Ruger Mini-14 poolautomaatrelvast ja 9millimeetrise kaliibriga Glocki püstolist.

Breivik tegi panuse ise valmistatud lõhkekehale, uskudes, et sellest piisab valitsushoone hävitamiseks. Kuigi plahvatus oli võimas, hukkus kaheksa inimest, sest hoone ei varisenud kokku ja paljud valitsusametnikud olid suvepuhkusel. Breivik ei arvestanud ka maa-aluse garaažiga, mille kohal pommi lõhkas. Noortelaager oli Breiviki kirjeldusel teisejärguline sihtmärk.

“Templirüütel”

Breivik uskus, et tema aktsioon vallandab laiema kampaania, et vabastada eurooplased tema sõnul marksistliku orientatsiooniga valitsustest. Stratfor usub, et Breivik suhtles küll mõttekaaslastega mujal Euroopas, kuid kavandas plaani ja viis selle ellu üksinda.

Breivik väidab, et 2002. aastal osales ta Londonis kohtumisel, millega taastati Templirüütlite ordu (Pauperes Commilitones Christi Templique Solomonici – PCCTS). Stratfor osutab, et sellel pole mingit pistmist ajaloolise Templirüütlite orduga. Breivik kinnitab, et PCCTS on loodud võitluseks “Euroopa džihaadiga” ja “Euroopa vabade inimeste” kaitseks.

PCCTSil olevat kolmejärguline plaan Euroopas poliitilise ja sõjalise võimu haaramiseks. 1999-2030 võrgustikule toetuvad ðokirünnakud, sabotaaž jne. 2030-2070 sama, kuid suuremate võrgustike osavõtul. 2070-2100 üleeuroopalised riigipöörded, moslemite küüditamine, reeturite hukkamine.

Breivik usub, et samasugusteks aktsioonideks valmis “templirüütleid” olevat Lääne-Euroopas 15-80, ent seda arvu pole võimalik kontrollida.

Üksik hunt

Üksiku hundi põhimõttel tegutsevad terroristid on selge väljakutse õiguskaitsele, luurele ja julgeolekule.

Üksiku hundi kavatsuste väljaselgitamine enne rünnakut on väga raske, sest nad ei tööta kellegagi koos. Üksik hunt võib tegutseda aastaid enne tabamist ning Breiviki päevikust teame, et ta tegutses mitu aastat.

Üksiku hundi motivatsioon võib olla erinev: poliitiline, usuline või lihtsalt vaimselt ebastabiilne. Keerukust lisab, et üksik hunt võib rünnata ükskõik kus.

Samamoodi on raske teha vahet äärmuslastel, kes kavandavad rünnakut või lihtsalt jutlustavad vihkamist või on äärmusliku mõttemaailmaga, kusjuures viimane pole paljudes riikides keelatud.

Kuigi üksiku hundi tabamine nõuab suurt ressurssi ja paljude inimeste koostööd, on nad haavatavad. Näiteks ajal, kui soetavad relvi.

Breivik uskus, et on paljastatud, kui ostis pommi valmistamiseks vajalikke kemikaale. Seetõttu lõi ta ulatusliku varilegendi, rentides farmi, et põhjendada suure koguse ammooniumnitraatväetise ostmist.

Tagasi üles
Back