RSA Kindlustuse tellitud uuring näitab, et pea pool koduomanikest ei ole oma vara kindlustanud, sest peab seda ebavajalikuks ja kalliks, tõdes RSA Kindlustuse kindlustusdirektor Arvi Luhakooder Tarbija24 veergudel.
Eesti koduomanikud ei hinda kodukindlustust
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
4. august 2011, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kodukindlustuse nõudlus on viimaste aastate jooksul Eestis küll kasvanud, kuid seda pigem kodulaenuga kaasnevast kohustusest kui tarbijateadlikkuse muutusest,” nentis Luhakooder. „RSA Kindlustuse tellitud uuringu järgi pole pea pool koduomanikest oma vara kindlustanud, peamisteks põhjusteks tuuakse kindlustuse ebavajalikkust ja kõrget hinda.”
Oma kodu või muu vara kindlustamise üle otsustamisel on paljude jaoks saanud määravaks küsimus, kas ja kui kindel on see, et hiljem kindlustusfirma kahjud hüvitab.
Pisku eest saab palju
Peamine segadusetekitaja on aga asjaolu, et kindlustustoodete tingimused on seltsidel erinevad, mistõttu iga kindlustusvõtja peaks nendega hilisema pettumuse vältimiseks hoolikalt tutvuma. Ja seejuures pidama meeles, et kodu- või eluasemekindlustust pakuvad kõik suuremad Eesti kindlustusseltsid, kuid toodete kaitseulatused ja tingimused varieeruvad seltsiti vägagi oluliselt.
Mujal Euroopas peetakse oma kodu ja vara kindlustamist elementaarseks. Seal on mõeldamatu, et elu jooksul soetatud kodu ja vara ei kindlustata, sest see võib vaid ühe õnnetuse, näiteks tulekahju tagajärjel hävida.
„Soovitan igaühel küsida mõnelt kindlustusandjalt või kindlustusmaaklerilt, kui palju – loe: vähe – tema kodukindlustus ainult tulekahju vastu maksma läheb,” nõustas Luhakooder. „Olen enam kui kindel, et võrreldes seda väikest tulekindlustusmakset võimalusega oma kodu tulekahju tagajärjel kaotada, on selle riski kindlustamata jätmine enam kui kergemeelne.”
Jutuks olnut ilmestades tõigi rääkija näiteks punase kuke laastamistöö ja märkis, et kui tuli põletab tuhaks 48 000 eurot maksva kodu, ei ole sellisel taustal kodukindlustuse aastamakse 40 eurot (mis teeb kuus 3.41 eurot) sugugi raha tuulde loopimine.
Kahjutule juures pidas Luhakooder vajalikuks täpsustada, et tulekahjud hüvitatakse vastava lepingu sõlminud inimesele peaaegu igal juhul.
„Keegi ei ole küll uuringuid teinud, kuid koduste tulekahjude juures on lõviosa selliseid, mida võib käsitleda olmeõnnetusena,” rääkis kindlustusdirektor. „Ka lapsed ei tohi tikkudega mängida, aga ikka nad mängivad, ikka ununeb puder pliidile või triikraud vooluvõrku, ikka jääb keegi suitsuga magama – need on klassikalised kindlustuse juhtumid ja need kahjud hüvitatakse. Iseasi on, kui peretüli käigus pannakse maja põlema, seda kahju ei hüvitata.”
Sellisel taustal pole need 19 eurot, mis on Pärnu paneelmaja 75 m² suuruse tüüpkorteri omanikul kulunud 63eurose omavastutuse juures tulekindlustuse aastamakseks, üldse palju.
Omavastutus on Luhakooderi selgituse põhjal summa, millest väiksemat kahju kindlustusfirma ei korva.
„Mõte on selles, et kui on pisike tulekahjuke, lähete näiteks korraks kõrvaltuppa ja tagasi tulles märkate, et pükstesse on auk põlenud ning triikimislaud kannatada saanud, siis seda ilmselt 63 eurost väiksemat kahju kindlustus ei korva, kindlustus hüvitab kahju, mis on suurem kui 63 eurot,” rääkis RSA Kindlustuse kindlustusdirektor.
Leping annab kindluse
Kõneldes äsja Tallinnas Tuukri tänava kandis juhtunud üleujutustest, mille kahjusid mõni kindlustusfirma, vaatamata kehtivatele kindlustuslepingutele, ei soostu korvama, väljendas Luhakooder mõistmatust.
„Kui sinna peale on üleujutuskate müüdud, tuleb kahju hüvitada,” oli rääkija kindel.
Hoopis teine küsimuste ring on see, kui üks või teine kindlustusfirma ühte või teise rajooni teatud kindlustust ei müü.
„Neid sündmusi, mille kohta on teada, et need regulaarselt korduvad, ei saa kindlustus enda peale võtta,” tõdes Luhakooder. „Või kui sinna õiglane makse välja arvutada, tuleb see nii kõrge.”
Pärnuga seoses nentis RSA Kindlustuse kindlustusdirektor, et johtuvalt siinset ranna rajooni kaunis reeglipäraselt tabavatest uputustest,nad kõnealusel alal üleujutuskindlustust ei paku. Küll on aga üleujutusohtliku piirkonna elanikel endal palju teha, et vee võimalikke kahjustusi minimeerida. Alates sellest, et kallisasju ei hoita maapinnast allpool, ja lõpetades sellega, et majaomanik on teinud kõik võimaliku vältimaks suurvee jõudmist tema elamisse.
„Kui olete koos kindlustusnõustajaga leidnud oma kodule ja varale parima kaitseulatusega kindlustuse, võite rahuliku südamega elada ja olla kindlad, et õnnetuse korral saab kõik taastatud,” tõdes RSA Kindlustuse kindlustusdirektor Arvi Luhakooder.
Arvi Luhakooder, RSA Kindlustuse kindlustusdirektor:
„Soovitan igaühel küsida mõnelt kindlustusandjalt või kindlustusmaaklerilt, kui palju – loe: vähe – tema kodukindlustus ainult tulekahju vastu maksma läheb. Olen enam kui kindel, et võrreldes seda väikest tulekindlustusmakset võimalusega oma kodu tulekahju tagajärjel kaotada, on selle riski kindlustamata jätmine enam kui kergemeelne.”