/nginx/o/2011/08/04/696764t1h8bf7.jpg)
Alates juuli algusest Pärnus tähelepanu pälvinud Raeküla raudteejaama tuleviku küsimus on pannud inimesi mõtlema oma kodupaiga arengule ja põhjustanud alusetut hirmu ning eelarvamusi AS Olerexi kava suhtes rajada krundile uus jaam – kütusetankla.
Raudteejaam ja bensiinijaam – kas ületamatu vastuolu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötame inimeste jaoks
Raeküla jaamahoone arhitekti Kuno Raude arvamuslooga “Miljööväärtusega avaliku ruumi säilitamine Raekülas on ohus” Pärnu Postimehes sai alguse avalik diskussioon, mille põhisisuks on mure Raeküla jaamahoone säilimise ja Olerexi kavandatava kütusetankla sobivuse pärast Raeküla mändide alla.
Raeküla selts algatas seejärel küsitluse, et selgitada välja linnaosa elanike seisukoht kütusetankla ehituse asjus praeguse raudteejaama hoone asemele. Järgnes Astrid Hindriksi arvamuslugu “Pärnut ähvardab teivasjaama staatus”, kus tuntakse muret, et kavandatav tankla takistab Rail Balticu rajamist või jätab Pärnu sootuks rongipeatusest ilma.
Olerex on sotsiaalselt vastutustundliku ja piirkondlikku arengut väärtustava kodumaise ettevõttena oma projektide puhul alati arvestanud kohaliku elanikkonna ja omavalitsuse arvamusega. Teeme seda Raeküla puhulgi, sest töötame inimeste jaoks. Olerex ei soovi Raeküla raudteejaama krundile rajada plekk-karpi, vaid miljöösse sobiva moodsa ja mugava teenindusjaama, mida on hea külastada nii Pärnu autoomanikel kui mööda praegust Riia maanteed ja tulevast Via Balticat Pärnust läbisõitjatel, samuti rongiga sõitjatel ja miks mitte naabruses asuva kalmistu külastajatelgi.
Tanklahoonesse tuleb ööpäev läbi avatud kauplus, kust saab iga kell kätte ostmata ununenud makaronipaki või kustutada ootamatult tekkinud jäätiseisu. Kohvikunurgas saavad aega parajaks teha rongiga sõitjad, aga kõik teisedki, kes läbisõidul peatumas või soovivad jalga puhata ja kiiret einet võtta. Tulevikus pole välistatud kohviku rajamine kauplusehoonest eraldi. Kõik see eeldab kogu kinnistu ümberplaneerimist ja uue teenindushoone rajamist koos uue liiklusskeemi ning parkimiskorraga, mida kinnistule kehtiv detailplaneering võimaldab.
Vastuolu puudub
Kinnistul asub 1985. aastal valminud raudteejaama hoone, mida peetakse ainsaks omataoliseks postmodernistliku arhitektuuri näiteks Eestis. Sellegipoolest muinsuskaitse selle mälestisena kaitse alla võtmist põhjendatuks ei pea.
Jaamahoone kohta pole midagi öeldud 21. veebruaril 2002 kehtestatud Riia maantee – Papiniidu – raudtee vahelise maa-ala detailplaneeringus, millest Olerex lähtub. Küll nähakse seal erinevalt aasta varem kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringust ette raudteejaama paigutamine tulevikus kesklinnale senisest lähemale.
Erinevalt Kuno Raude väidetust ei ole siin vastuolu, sest detailplaneeringuga võib vajadusel üldplaneeringut muuta ja seda on praegusel juhul 2002. aastal detailplaneeringuga tehtud.
Olerex ostis Raeküla raudteejaama kinnistu õigustatud ootuses, et seal saab tegutseda vastavalt detailplaneeringule. Eelnevalt konsulteerisime linnavalitsusega, kust meile kinnitati, et detailplaneering kehtib ja linn pooldab meie soovi teenindusjaam rajada.
Olemasolevat hoonet on võimatu tanklaks või selle abihooneks ümber ehitada, sest omal ajal on see ehitatud raudteejaamahooneks. Põhiline probleem on nii olemasoleva ehitise asukoht – see asub keset kinnistut – kui asjaolu, et selle fassaad avaneb raudtee poole. Pealegi sobib sisemine ruumilahendus raudteejaamaks, kuid mitte tänapäevaseks tanklaks.
Oleme küsimuse arutamiseks kohtunud Pärnu linnavalitsuse esindajatega ja jätkame koostööd, et leida parim lahendus, kuidas kaks jaama saaksid sõbralikult koos toimida – raudteejaama võimalik liigutamine kesklinna poole on praegu veel kaugem tulevik.
Kinnitan, et Olerex ei võta Raeküla raudteejaama kinnistul midagi ette ilma seda linnavalitsusega kooskõlastamata.
Kiireim tee kõigi jaoks parima lahenduseni on koostöö. Kutsume selleks üles kõiki osalisi, sest usume: raudteejaam ja bensiinijaam saavad tulevikus koos ja uues kuues olles külastajaid ühtviisi sõbralikult vastu võtta ning esinduslikkusega linnale au teha.
Kõik ettepanekud ja tähelepanekud sellel teemal on väga oodatud meie elektronposti aadressil info@olerex.ee.
Samal teemal vt Astrid Hindriks, “Pärnut ähvardab teivasjaama staatus”, PP 3.08, “Raeküla selts algatas rahvaküsitluse”, PP 22.07, ja Kuno Raude, “Miljööväärtusega avaliku ruumi säilitamine Raekülas on ohus”, PP 5.07.