Pärnu maju katab šabloonikunst

Stencil’i ehk trafaretikunsti näiteid võib leida kõikjalt linnast, ohtramalt leidub neid mudaravila lähedal. Foto: Ardi Truija

Stencil ehk trafaretikunst kujutab endast šablooni järgi tehtavaid pilte, mida pihustatakse aerosoolvärvide abil kohtadesse, kus võimalikult palju inimesi neid näeks. Pärnuski on see illegaalne kunstivorm üha populaarsemaks muutumas.

Tavaliselt on pildid vaimuka sõnumiga ja pilavad kas võimul olevaid poliitikuid, riiki või Pärnu puhul näiteks turiste. Selline kunstiliik sai tõenäoliselt alguse juba kiviajast, kui šabloonina kasutati oma käsi, et koopa seintele sümboleid maalida. Samuti kasutati šabloone keskajal, et linna seintele sõnumeid maalida.

1920. aastatel illustreeriti stencil-kunsti abil Prantsusmaal raamatuid, industrialiseerumise perioodidel tehti šabloonidega mitmesuguseid silte, samuti tähistasid ameeriklased aerosoolide abil Vietnami sõjas oma sõidukeid. Tänapäeval on trafareti abil joonistamisest saanud tänavakunsti lahutamatu osa. Ka Eestis on see kunstisuund esile kerkimas.

Pärnul oma osa

Pärnu tänavatel võib kõige rohkem trafaretitaieseid näha ranna rajoonis, mõningad pildid on kesklinna hoonetele joonistatud. Näiteks levis pärast eelmise linnapea ametiaja lõppu kujutis Mart Viisitamme näoga, mille all oli kiri “Põgene, vaba laps!”. Idee ja töö autorit aga teada ei ole, sest trafaretikunst liigitub ametivõimu jaoks sodimiseks, mis on illegaalne.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja sõnutsi üritatakse taiesed maha pesta, seda saab aga teha hoonete puhul, mis kuuluvad linnale. Enamik maju, kus kunstnikud kätt on harjutanud, kuulub aga eraomanikele. Talvoja rääkis, et sodijate arvu tõusu pole viimasel ajal märgata, aga vähemaks neid samuti ei jää, seega olevat pildid majaseintel paratamatus, millega tuleb leppida.

Trafareti õpituba

Euroopa kontekstis loetakse kõige tuntumaks trafaretikunstnikuks Banksyt, kes tõenäoliselt on pärit Inglismaalt Bristoli lähedalt. Väga vähestel inimestel on olnud au temaga kokku saada, aga sarkastiliste joonistustega on ta tuntust kogunud paljudes riikides.

Ebaseaduslikult piserdatud alasti mehe kujutis Bristolis meeldis sealsele linnavõimule suisa nii palju, et selle säilitamiseks korraldati rahvahääletus, kus Banksy rahva poolehoiu võitis.

Käesoleval aastal peeti Tartus stencil-kunsti festivali. Ülikoolilinnas toimetab rühmitus Vabad Radikaalid, kuhu kuulumine olevat rangelt enesedefinitsiooni küsimus, sest isikkoosseis on nagunii teadmata.

Pärnus vähemalt tuntud rühmitust pole, küll tekib tänavapilti järjest rohkem pilapilte. Nii mõnigi neist propageerib illegaalseid meelemürke, teised aga hoopis breiktantsu.

Järgmine võimalus aerosoolse kunstiliigiga tutvumiseks avaneb Pärnu “Kuldrula” festivalil, kui toimub trafareti õpituba, mille raames värvitakse rulapargi kõrvale 3D pilt, mis ranna poolt tulles jätab mulje, justkui ees ootaks kuristik.