/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Eesti peavoolumeedia juhtus eile üksmeelselt käsitlema ühte teemat. See on euro, Euroopa ühisraha tulevik ja maailmamajanduse saatus. Piltlikult öeldes on rida majanduslikult elutähtsaid otsuseid riputatud homse varna.
Juhtkiri: Homse varna riputatud lahendused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siinkohal tuleb silmas pidada USAs saavutatud kokkulepet kergitada Ameerika võlakatust, mis hakkab juba ületama riigi sisemajanduse kogutoodangut ja seab ameeriklased järgmisel aastal nii või teisiti silmitsi karmide otsustega.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso saatis võlakriisi edasise laienemise hoiatuskirja Euroopa valitsustele. Ta nõudis kiireid samme Euroopa finantsstabiilsuse fondi seadustamiseks, ent needki sammud jäävad homsesse, sest Euroopa riikide parlamendid on suvepuhkusel.
Fondi tööle rakendamiseks on vaja muutused ratifitseerida liikmesriikide parlamentides. Seega algab mingisugune liikumine kõige varem alles septembris. Seni kipub Itaalia ja Hispaania majanduslik olukord vaid halvenema.
Pikemas väljavaates majanduses juhtuvat ei kipu keegi ennustama. Peaministri majandus- ja rahandusnõunik Märten Ross ei näe euro kaheks jagamisel mõtet. Majandusteadlane Heido Vitsur aga tuumik-Euroopa mõtet päris kõrvale ei heida.
Igal juhul on siin mõtlemiskoht, mis saab ühisrahast olukorras, kus osal seda raha kasutavatel riikidel läheb teistest majanduslikult märksa halvemini. Esialgu on veel raha ja tahet eurotsooni käigus hoida, aga tulevikus?
Eestil oleks praeguses olukorras mõistlik taas täita stabilisatsiooniraha kirstud, et järgmiseks tormilainetuseks majanduses valmis olla. Kogemusi sellises olukorras tegutsemiseks ju jätkub.