Aruvälja kool tuksub nimevahetuse kiuste nagu küla süda

Aruvälja lasteaia-algkooli mudilased küpsetavad muretult liivakooke, nende juhataja Aili Elend (teisel pildil keskel) ja tema kunagised kolleegid Elma Killing ning Silvi Tolmats valmistuvad kohaliku hariduselu 225. ja Aruvälja kooli 75. aastapäevaks, mida tähistatakse riigi taasiseseisvumispäeval.

FOTO: Ardi Truija

Aruvälja vana puukoolimaja on täis mälestusi, iga nurk vestab siin käinuga oma juttu, trepiastmed kääksuvad astuja jalge all nagu toonagi ning vallandavad meenutused.

Aruvälja lasteaia-algkooli mudilased küpsetavad muretult liivakooke, nende juhataja Aili Elend (teisel pildil keskel) ja tema kunagised kolleegid Elma Killing ning Silvi Tolmats valmistuvad kohaliku hariduselu 225. ja Aruvälja kooli 75. aastapäevaks, mida tähistatakse riigi taasiseseisvumispäeval.

FOTO: Ardi Truija

“Kui ma 1958. aastal siia tööle tulin, elektrit veel ei olnud, üks gaasilamp põles laes,” avab praeguse Aruvälja rahvamaja allkorrusel kunagine koolijuhataja Elma Killing saaliukse.

“Siin oli kaks klassi, kui pidu tehti, lükati sein vahelt ära,” meenutab ta, liikudes koridori pidi ja näidates, millise ukse taga oli koolijuhataja korter, kus elas kooliteenija ja kus olid riidehoid ning peauks, mis vahepeal kinni ehitatud.

Kooli algusaastatel katsid teepoolsete klassitubade alumisi aknaruute valged paberid, sest kui õpilased juhtusid nägema teed mööda sõitvat autot, olid nad robinal akna juures seda imet vaatamas.

Hariduselu 225 aastat

Sellest ajast, kui ärksad taluperemehed oma lastele kahekorruselise koolimaja ehitasid, on mööda saanud 75 aastat, hariduselu pikkuseks Aruvälja kandis mõõdetakse aga 225 aastat ning külarahvas valmistub väärikaks juubeliks.

Taasiseseisvumispäeval tulevad kokku kunagised õpilased ja õpetajad, praegused töötajad ja mudilased.

Aruvälja lasteaia-algkooli juhataja Aili Elend näitab meenutuste ja jällenägemise rõõmuga täidetud peo kava ning infolehe “Meie kool” veel trükkimata varianti. See on sisutihe ja annab sõnas ja pildis ülevaate umbes 1700. aastal kirja- ja lugemisoskust andnud Puusepa mäel valmis ehitamata koolimajast tänapäeva.

Juturingi kunagise Kalevipoja kolhoosi kontorimajas, nüüdses lasteaias-algkoolis ja raamatukogus on Aili Elend kaasanud kunagise koolijuhataja Elma Killingu, MTÜ Aruvälja Suurküla Seltsi esinaise Eve Krillo ning endise koolijuhataja ja õpetaja Silvi Tolmatsi.

Eestimaal on vähemalt kolm Aruvälja küla, neist üks Mihkli kihelkonnas Audru vallas, ülejäänud Ida-Virumaal Maidla ja Lääne-Virumaal Vinni vallas.

Varem oli Pärnu-Lihula tee äärde jääva maakoha nimi Ellamaa ja nagu kinnitab Silvi Tolmats, on see nimi jäänud kohalike kõnepruuki. Tema isagi ütlevat kodus, et läheb Ellamaale poodi, kuigi ametlikult pole sellist küla Pärnumaal enam kaardil.

Segadus nimedega

Aga nagu nimi ei riku meest, ei riku see maakoha vaimuelu ühte kantsi, nagu kool seda on. Tänavu möödub seega 225 aastat Põhara küla kooli, 90 aastat Võlla kooli, 75 aastat Soeva kooli ja 25 aastat Aruvälja kooli rajamisest.

Esimesel koolipäeval esimesse klassi tulevad kolm last ja nende vanemad võivad olla õnnelikud, et kokku 17 õpilasega külakool Audru valla toetusel püsib. Vahepeal haigutab ajaloos auk, 21 aastat polnud kohapeal võimalik tarkust taga nõuda. Kuni Kalevipoja kolhoosi uus esimees Ado Viik leidis, et kohalikud lapsed ärgu käigu mitte Audrusse, vaid Aruväljale kooli.

“Kool on külas elu keskus ikkagi,” rõhutab Aili Elend, kes tuli kooli tööle kümme aastat tagasi.

Vaheaeg ligi inimpõlv

Rootsi punane puumaja, mille talumehed Pätsu-aegses vabariigis Soeva koolimajaks ehitasid, on Aruvälja rahvamaja aadressi järgi Ahaste külas.

Laste arv on varemgi maal teinud vähenemise ringi, misjärel pole mitte kõikide külakoolide uksed valla jäänud. Soeval kõlas viimane koolikell 1965. aasta kevadel, õpilaste vähesuse pärast suleti üks vaimuelu kantse ja õpilased-õpetajad kanti Audru 8klassilise kooli nimekirja.

Ligi inimpõlv ehk 21 aastat hiljem algas Aruvälja algkoolis uus õppeaasta, aga mitte enam puukoolimajas, vaid Kalevipoja kolhoosi kontorihoones ja esimesse klassi läks kuus last. Kohalikud ütlesid kooli taastamise eest tänu kolhoosiesimees Ado Viigile.

Vahepeal vangerdati lapsed tagasi puukoolimajja, rahvamajaga ühe katuse alla, koolijuhatajaks tuli noor õpetaja Margus Joonas, praegune Audru vallavanem.

Alles 1993.-1994. õppeaastast jäid lapsed pidama aadressi järgi Ahaste külla kolhoosikontori majja, kust põllumajandusreform on viinud enamiku tube tühjaks. Kümme aastat hiljem lisandus algkoolile sõnapaar “lasteaed”.

Paarkümmend mudilast mahuvad allkorruse ruumidesse, ülakorrusel on klassiruumid ja Aruvälja raamatukogu.

Valla toetus

Enne suurt sõda Soeva koolimaja ehitanud taluperemeeste mõtet toetas vallavalitsus, kes andis vajaliku metsamaterjali.

Juturingis olijad kiidavad praegust vallavalitsust, kes on hariduslembene ja toetab igati oma nelja väikest kooli.

“Pole õige rääkida, et maakoolist ei saa head haridust, just väikesest koolist saab hea hariduse, siit on paljud läinud kõrgkooli,” ütleb kauaaegne koolijuht ja õpetaja Elma Killing.

Hea auraga vana koolimaja õues vaatab Killing tamme, mille tüvi oli tema käsivarre jämedune, kui ta pool sajandit tagasi siin esimest korda õpilaste ees seisis. Nüüd tuleb tamme kahe käega emmata, nii jämedaks on puu kasvanud.

Tagasi üles