Nurmenukul valiti Eesti ilusaimad raskeveohobused

Nurmenukul hinnati ilusamaid tõuesindajaid: 2011. aasta kauneimaks raskeveomäraks tunnistati kõrb Novella. Foto: Ardi Truija

Nurmenuku talus Sauga vallas laupäeval toimunud 17. Eesti raskeveohobuste päeval valis autoriteetne hindamiskomisjon eesotsas emeriitprofessor Olev Saveli ja Eesti hobusekasvatajate seltsi aretustöö juhataja Andres Kallastega tänavused kõige ilusamad tõuesindajad.

Näitusele toodi kokku 20 Eesti raskeveo tõugu hobust, Pärnumaast kaugemalt oli kohale sõidetud Valgamaalt ja Ida-Virumaalt. Kaks mära olid siia sõidutatud Soomest, kus samuti on huvi Eesti raskeveohobuse vastu kasvanud, Soomes elab hobusekasvatajate seltsi andmetel juba mitu tõupuhast Eesti raskeveohobust.

Täiskasvanud täkkudest tunnistas hindamiskomisjon 2011. aasta parimaks Eesti raskeveo täkuks kõrvi Vapperi, kelle aretaja on Andres Supp ja omanik Airi Perkmann Padise vallast Harjumaalt.

Vapper on üks Eesti raskeveohobuste tõutäkkudest, kes 2007. aastal pälvis tõu parima noortäku tiitligi.

Üldse esitleti Nurmenurul viit sugutäkku.

Parimaks Eesti raskeveo tõugu märaks tituleeriti Kuusalu valla Aaviku talust pärit Novella, kes samuti kõrb. Novella aretaja on Hannes Kivil.

Tunnustati kenamaid noorhobuseid

Kõrgeima hinde noorte täkkude esitlusvoorus pälvis komisjoni hinnangul väga lootustandev, hea kehatüübiga Heartland, kelle aretaja ning omanik on Jüri Pertel. Heartlandile kuulus Soome raskeveohobuste ühingult noortäkule antav eriauhindki.

“Kõige ühtlasem tase oli noorte märade esitlusvoorus, kus parimat oli kõige keerulisem välja kuulutada,” märkis Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevjuht Krista Sepp, üks raskeveohobuste päeva korraldajaist.

Ilusaimaks nooreks Eesti raskeveo tõugu märaks kuulutas hindamiskomisjon kõrvi Equity, kes toodi näitusele Läänemaalt ja kuulub osaühingule Massu Mõisa Tallid.

Ohustatud tõug

Eesti raskeveohobune kuulutati 2003. aastal riiklikult ohustatud tõuks, mille aretuslugu ulatub 1862. aastasse, kui akadeemik A. F. Middendorfi algatusel osteti Belgiast Eestisse esimesed kümme ardenni mära ja kaks sugutäkku.

Tõu sihikindlam aretamine kohalikuks hobusetõuks võttis Eestis hoogu 20. sajandil. Kaua kandis tõug siiski Eesti ardenni nime, kuni 1953. aastal nimetati see Eesti raskeveohobuseks.

1968. aastal kuulutas tollane Eesti hobusetõugude aretuse nõukogu kohaliku külmavereliste raskeveohobuste populatsiooni puhtatõuliseks.

Eesti taasiseseisvumise ajaks oli aga Eesti raskeveohobuste arv vähenenud katastroofiliselt. Tõuraamatut peeti siiski edasi.

Tõu ohustatute hulka arvamine on Eesti raskeveohobustele kasuks tulnud ja nende suurte ning võimsate voeloomade arv on hakanud kasvama. Huvi tõusust kõneleb seegi fakt, et nii 2009. kui 2010. aastal sündis raskeveohobustel üle 40 varsa ehk ligikaudu kaks korda rohkem kui kümmekond aastat tagasi.