Peeter Järvelaid: Kurepere suverõõmud Eestis

Peeter Järvelaid Foto: PP

Viimasel ajal on ajakirjandus hakanud tähelepanu juhtima meie keelepruugile, mis liialdab sõnaga “muretsema”. Me muretseme talveks küttepuid, kartuleid ja isegi lapsi eestlased muretsevad.

Kured paistavad Eestimaal elavat enam rõõmu tundes sellest, mis loodus neile iga päev annab. Sel suvel on päikest laialt ja sõltuvalt kurepesa asukohast peaks toitu poegade kasvatamiseks olema küllaga.

Kurepere rõõmud ja mured

Meie õuel on sel suvel kurepesas kaks poega, kes on juba parajalt suureks kasvanud ja valmistuvad varsti iseseisvalt lendama. Kurepojad on meie perele paras vaatamisväärsus, sest nende elu käib veelgi enam avatult kui vanadel kurgedel. Nii nagu hommik koidab, on nad püsti pesa äärel ja askeldavad.

Päevad kuluvad vanemaid oodates ja kõrgelt koduümbrust vaadates. Paistab, et see lennuvõime saamise aeg on hetk, kus noortel kurgedel on võimalik meelde jätta kõik, mis pesa ümber head ja olulist on. Aga elule ülevalt vaadates saadakse kool võimalikest kureohtudest, mis vajalik iseseisvaks eluks.

Seega, kureperel on käes selle suve viimane kurelaste toitmise kohustuse aeg ja nüüd hakkab vanema roll enam olema suunaja. Paistab, et kurevanemad jagavad päris palju õpetusi noorematele tulevaseks iseseisvaks eluks.

Kurepesa asukohast

Kogenud kinnisvaramaaklerid armastavad nalja visata, et kinnisvara väärtus turul koosneb kolmest olulisest komponendist, milleks on asukoht, asukoht ja veel kord asukoht.

Kurgedele on pesade väärtus kindlasti samuti kvaliteediskaalale seatud ja asukohal on siin oluline roll. Kurepesa asukoha väärtuse määrab selle lähedus toidulauale. Pesa väärtust tõstab ohutus linnunaabrite ja inimeste suhtes. Kolmandaks teeb pesa kalliks pesa avatus lendamiseks.

Kured ja konnad

Meie kurepere paistab olevat rahul, sest viimasel kümnendil oluliselt laiendatud tiigid on kevadel-suvel saanud tõeliseks konnakasvanduseks. Et lähemas ümbruskonnas sellist tiiki pole, on see tiik oluline kodu ümbruskonna suurele konnakooslusele.

Kured ja konnad elavad meil vähemalt kõrvalt vaadates vastastikuses arusaamises. Seda ei tohi küll konnale öelda, sest iga konn, kes rändab kurepere toidulauale, ilmselt suurest kooskõlast ei räägiks, aga kõrvalt vaadates ja olles ise konnaliha suhtes ükskõikne, tundub mulle, et meie kured ja meie tiigi konnad saavad kuidagi üksteisest aru.

Inimeste kohta armastatakse öelda, et mõni on hea lastetoaga, teine aga kasvatamatu. Hea lastetoa tunnuseks loetakse käitumist, kui inimene suudab oma kirgi ja ihasid mingil eesmärgil tulevikku suunatult talitseda. Huvitav, millal see kurgedele selgeks õpetatakse, aga nemad suhtuvad tiigis elavatesse konnadesse pika perspektiiviga.

Looduses vist konnade ja kurgede pulmaajad kokku ei lange, kuid paistab, et kured ei kasuta kunagi kurjasti, kui konnade elus on ajad, kus nad oleksid liialt kerge saak neid oma söögilauale ihaldaja jaoks.

Huvitav on vaadata, et kui tiik lausa kihab konnadest, kes kõik on igasuguse ohutunde minetanud, vaatavad kured ülevalt pesast sellest kiremöllust lausa mööda. Nad nagu püüaks vältida jahikire tekkimist. Inimene liialdab aga sageli kõigega. Kui midagi paistab kergelt kätte tulevat, laastatakse need jumala armust antud varud ilma vahelesegamiseta kiirelt.

Kas oleme loodusest sedavõrd eemale jäänud, et me ei ela elava loodusega enam normaalses ühises rütmis, või oleme kaotanud peremehetunde, mis ei luba samuti liialdada, sest meile antud varad pole ammendamatud ja nendesse tuleb suhtuda jätkusuutlikkuse tagamise põhimõtet tagades?

Kured ja naabrid

Meie kured võivad oma pesast pidevalt jälgida tiigis ja tiigi ääres toimuvat. Sel aastal oli kurgedel vaja veidi piiride pärast sõnelda varestega, kes soovisid esialgu tiigiäärsete puude võrasse endale pesa teha. Aga kurg pani end maksma ja nii kolisid varesed eemale elama ja vaatavad nüüd väikse kadedusega kurepere tegemisi.

Suureks suveks on paika saanud täpsed lennutrajektoorid ja elu kuidagi vaiksemaks jäänud. Kevadel oli lärmi palju, sest varesed püüdsid oma asju ajama lennata üle kurepere piiride. Konnade pärast kured varestega eriti ei kakle. Tiigi ääres on pidevalt üks suur lindude kogunemine, sest vett vajavad kõik.

Meil, inimestel, tasuks jälgida, kui suurt rõhku sulilised naabrid panevad enese pesemisele. Kui on aega jälgida, võib linde lausa pingeritta seada pesemisarmastuse järgi. Väga aktiivselt pesevad end soojas tiigivees näiteks linavästrikud, tuvid, varblased. Pääsukestele on tiik hädavajalik joogiveeks ja pesa ehitamisel nii savi saamise kohana kui vee saamiseks, et teha head segu.

Aga ka kurg võtab palaval päeval vahel ette tõelisi pesupäevi, kus kastetakse end parajalt märjaks ja jalutatakse siis peremehena tiigi kaldal justkui tiibu kuivatades. Kõige põnevam on kure enda vana pesa, mis kui mitmekordne üürimaja, kus eri korrustel elavad väiksemad linnud, kes oskavad kure kaitsvat pesa nautida oma pere ohutuse tõstmiseks. Kurepesa allüürnikuna elavad linnud ei pea muretsema näiteks vareste rünnaku pärast, sest kuremamma ju üleval pesal valvab oma poegi ega lase kedagi pesa ligidale.

Poegade lendama õpetamise aeg

Kesksuvel tuleb kurepoegade lendama õpetamise aeg kätte. Igal aastal juhtub see, kuid iga pesakond õpib lendama kuidagi omamoodi naljakalt. Mis oskab kahe jalaga maal kõndija arvata kurepoja lendama õppimise naljakusest. Iga kurg ütleks, et proovigu inimene enne ise kas või kordki lennata. Kindlasti oleks see inimese lend kurepoegadele väga naljakas pilt.

Sel aastal on kaks kurepoega kiirelt suureks saanud, aga mõnusast lapsepõlvest ei taha need pojad väga hea meelega lahkuda. Seetõttu paistab kureemal olema parajalt peamurdmist, kuidas need “kaks loodrit” saaks kiiremini lendama õpetada.

Oli huvitav kõrvalt vaadata, kuidas vana kurg näitab poegadele pesa lähedal lennates igasuguseid lennuvõtteid. Kurepojad pesaäärel passivad seda lennutundi. Iga kord, kui kureema poegadele süüa pesasse toob, peavad noored kured ema juhatusel tiibadega lennuharjutusi tegema.

Noored kured saavad tegelikult väga vara aru, et nende esimene iseseisev lend tähendab nende toitmise lõpetamist. Elu on karm: nii nagu lendama õpid, pead hakkama ise endale toitu otsima.

See esimene iseseisva lennu päev on lähedal, aga millal see juhtub, paistab noortele kurgedele veel üllatuseks jäävat.

Kuidas ehitada uus pesa?

Meie küla kured elavad pika traditsiooniga pesas. Seetõttu kõik meie külas teavad, et need on Juhani pere kured. Kuid eelmisel aastal lõi välk sisse naabri iidvanasse perepuusse, mille tulemusena saeti maha hiiglasliku puu peaharud. Nüüd näeb naabri perepuu välja kui ideaalne pesapuu kurgedele. Sel aastal tekkiski meie kurgedel mõte kolida tulevikus naabri puu otsa, kuigi vana pesa veel küllalt hea. Eks kõik käib nagu inimestelgi, soovitakse ikka paremat.

Või tekkis vanal kurel hoopis hirm, et kui ta kiirelt soodsat pesakohta endale ei haara, võib tekkida tulevikus tema kõrvale konkurent, kellega tuleb hakata söögimaid jagama. Kurg hakkaski hiljuti seda pesakohta endale elamiseks sättima, aga paraku pole tal seni erilist edu olnud. Esiteks on kurepesa tegemisel veel üks kinnisvara reegel, mis omane just kurgedele. Kurepesa ehitamine edeneb paremini, kui selle vastu pole inimesed, kelle külje alla peaks kurepesa valmima.

Paraku tekkis meie kurel väike probleem naabrimehega, sest juhuslikult on naabri perepuu naabrimehe puhta sissekäigu aiavärava kõrval. Sealt käib naabripere ise pidulikumatel puhkudel ja sealt oodatakse sisenema majja külalisi. Siit tekkiski väike huvide konflikt head kinnisvaraarendust haistnud kure ja meie naabrimehe vahel.

Kurel on oma uue pesa ehitamisega veel üks mure. Nimelt pärast välgulööki käisid töömehed puud saagimas ja saagisid puu pinna mitte maapinnaga horisontaalselt, vaid viltu.

Nüüd on olukord, kus kure puu otsa kantud oksad ei püsi seal kuidagi paigal ja kurg on õnnetu. Vahel paistab, et lausa kuri. Asi laheneks kurele kiiresti positiivselt, kui talle tuleks appi naabrimees, kes kuldsete kätega töömehena tasandaks kurepesa aluse kiirelt ära. Aga kurg ei leia naabrimehega kuidagi oma uue kinnisvara suhtes ühist keelt.

Kure arvates on tegu naabrimehe edevuse ja kadedusega, sest naabrimees ei taha aru saada, et meie kure uhke uus pesa on enam väärt kui väike kuremustus, pesast allakukkuvad roikad ja vahel väiksed toiduosad tema pidulikul trepil ja majaukse ees ...

Kuni vaidlus uue pesa osas veel lahtine, on õnneks kureperel olemas vana pesa, mida ta viimastel päevadel on jälle uute oksaraagudega tugevamaks hakanud ehitama.