Sindi paisu avamine toob kaasa ajutised püügikitsendused Pärnu lahes

Kalapaadid. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Henn Soodla

Kalavarude hea seisundi tagamiseks keelatakse 1. augustist 30. novembrini kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe suudmealal ja 1. novembrist tuleva aasta 30. jaanuarini angerjapüük Läänemeres.

Kalapüügieeskirjaga on kalapüük lõhejõgede suudmealal ühe kilomeetri raadiuses aasta läbi keelatud. Samuti on lõhejõgede suudmes sügiseti kehtinud 1,5kilomeetrise raadiuseni laiendatud keeluala. Pärnu jõel on keskkonnaministeeriumi teatel seni mõlemal puhul kehtinud muud reeglid.

“RMK Põlula kalakasvatuskeskus on juba viis aastat asustanud Pärnu jõkke lõhemaime. Jõkke naasvad täiskasvanud kalad võimaldavad Sindi paisu likvideerimisel kiiremini parandada Pärnu jõe lõhe ja meriforelli taastootmise võimalusi,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. “Kalapüügi sügisene keeld jõesuudmes koos paisu likvideerimisega tagab lõhede, meriforellide ja siigade pääsu Pärnu jõe aastaid kasutamata koelmutele, kiirendades nonde asurkondade taastumist,” lisas Kiisler.

Pärnu laht on oluline püügikoht nii kutselistele kui harrastuskaluritele. Seetõttu kehtestatakse selle aasta sügisel eeskätt kudema tuleva lõhe kaitseks Pärnu jõe suudmealale muulide otsa ja merepoolsetele külgedele keeluala kilomeetri ulatuses.

Üle poolel sellest alast ei tohtinud varem püüda.

Pärnu jõe suudme uue tähtajalise keeluala kõrval jäävad kehtima kalapüügieeskirjaga kehtestatud aastaringsed keelualad.

Määrusesse lisatakse veel kahekuuline angerjapüügikeeld Läänemerel. See tuleneb möödunud aasta lõpus Eesti juhitud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisel saavutatud kokkuleppest keelata angerjapüük Atlandi ookeanis ja Läänemeres angerja rändeperioodil kolmeks kuuks.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlaste soovitusel on esimeseks keeluajaks mõistlik määrata 1. november kuni 31. detsember 2018 ja 1.–30. jaanuar 2019.

“Angerjapüügi keeld ei puuduta meie kalureid märkimisväärselt, sest meie viimaste aastate angerjasaagid on olnud varude madala seisundi tõttu minimaalsed,” märkis Kiisler.

Loe ka neid

Tagasi üles