Kõik on kuulnud, et kui taevas mustad kõuepilved liikvel, peab juhtmed seinast tõmbama. Et see pole sugugi vaid pensionäride võhiklik hirmutamisjutt, tõestavad side- ja kindlustusfirmade andmed, mille järgi paljud pered on sel suvel pidanud oma elektroonikaseadmed prügilasse saatma.
“Sellel aastal on olnud keskmisest enam äikesest tingitud kahju,” tõdes ERGO varakahjude osakonna juhataja Erko Makienko. “Õnneks ei ole juhtunud palju väga suuri õnnetusi, näiteks äikese põhjustatud tulekahjusid, peamiselt oleme hüvitanud töökõlbmatuid kodumasinaid: külmkappe, sügavkülmikuid ja telereid. Samuti on sel suvel olnud Eestis juhtumeid, kus terve maja elektrisüsteem on tulnud välja vahetada.”
If Kindlustuse varakahjude osakonna juht Argo Karo nentis samuti, et elektrihäiretest põhjustatud kahju on varasemast enam. Kui mullu juunis-juulis oli Ifi klientidel 36 elektrihäiretest tingitud kahju, siis tänavu samal ajal tõusis see arv 45ni.
Kaugel lööv pikne jõuab tuppa
“Pikse tagajärjel on kannatada saanud nii digibokse, telereid, arvuteid kui muid olmeseadmeid,” rääkis Karo. “Isegi kui äikesepilv asub majadest eemal, võib elektriliinidesse löönud sähvatusest tekkinud ülepinge jõuda laia piirkonna kodudeni.”
Tõepoolest, alati ei peagi pikne lööma otse elektri- või telefoniliinidesse.
“Impulsside tekkeks piisab pikse maasse löömisest kahe kilomeetri kaugusel elamust,” selgitas Elioni avalike suhete juht Liilian Nõlvak. “Kahjuks ei ole vana hea komme äikese ajal kõik kodused elektroonikaseadmed vooluvõrgust eemaldada enam väga levinud.”
Firmal ei ole täpset statistikat, millised rikked on põhjustanud otseselt äike. “Samal ajal tuleb tunnistada, et äike on teinud sel aastal Elionile ja meie klientidele kahju ning Pärnumaa ei ole erand,” nentis Nõlvak.
Maapiirkonnas levinud Zuum-TVd edastava Starmani kommunikatsioonispetsialist Kristi Reiland rääkis, et Pärnumaalt tuli läinud kuul kuus pöördumist klientidelt, kel äike oli rikkunud digiboksi või võimendi.
Klientide kurvale kogemusele tuginedes rõhutas Reiland, et kuna antenn on äikese puhul ohuallikas, peab antennikaabli boksist äikese ajal välja tõmbama.
“Kindlasti peaksid antennikaabel ja boks paiknema siis teineteisest eraldi: antennikaabel ei tohi puutuda boksi korpust. Kellel on kodudes antennisüteemis võimendid, oleks hea needki äikese ajal vooluvõrgust välja lülitada ja antenni küljest lahti ühendada. Kui ilm on jälle ilus, peab kõik samas järjekorras tagasi ühendama,” õpetas Reiland.
Kui kahju käes
Kuidas käituda, kui pärast äikesetormi teler või arvuti pilti ette ei võta?
Äikese ajal esineb voolukatkestusi või -tõukeid. “Kui äikese möödumisel tuleb vool tagasi ja teenus taastub, on kõik korras,” rääkis Nõlvak. “Kui aga pärast äikest teenus 20 minuti jooksul ei taastu, võiks proovida seadmed taaskäivitada. Kui ka siis teenus ei tööta, tuleb sellest teada anda klienditeenindusele.”
Voolutõugete tagajärjel võivad elektroonikaseadmed, näiteks digiboks ja ruuter, kahjustada saada. “Võib esineda seadmete läbipõlemist, aga ka seadistuste kustumist.
Üldised kahjustused äikese puhul on kas digiboksi või wifi-ruuteri trükkplaadil või toiteadapteris,” loetles Nõlvak. “Trükkplaadi kahjustused on visuaalselt nähtavad ja neid ei saa parandada. Toiteadapteri saab asendada uuega.”
Starmani kõneisik rääkis, et kui pärast äikest vooluvõrku ühendades boksil tuled põlema ei hakka, ei saa iseseisvalt midagi teha. “Kui on tegemist vabakanalite boksiga, siis neid remontida pole otstarbekas, kuna remont võib minna kallimaks kui kauplusest uue boksi ost,” lisas ta.
Tasub teada, et pikselöögist tekitatud kahju ei kuulu garantiitingimuste hulka ja kui sidefirmalt tasuta saadud seade töötamast lakkab, peab klient omal kulul uue digiboksi või ruuteri soetama.
Kindlustus korvab kahju
Lohutab, et äikesest tekkinud elektrihäirete kahju katab eluasemekindlustus. Paraku ei ole enamikul neist, kel eluase laenuta soetatud, kindlustuslepingut sõlmitud.
Samal ajal ei korva piksekahju iga kindlustusleping. ERGO varakindlustuse riskijuht Tuuli Kalberg rääkis, et kindlustusseltsiti võivad analoogsed teenused erineda ja oma kodu kohta tasub üle küsida.
Näiteks ERGO Maksi toote korral hüvitatakse äikesest tingitud ülepinge kahju nii koduse vara (arvuti, külmik, digiboks, ruuter) kui ehitise puhul (elektrikilp, juhtmestik, tehnosüsteemid), aga Midi toode korvab vaid ehitise elektripaigaldistele tekitatud kahju.
“Äikese ajal kodus viibides soovitame elektriseadmed pistikust välja tõmmata,” lausus Kalberg. “Igati heaperemehelik on suvisel ajal pikemale reisile minnes kodus väike ring teha ja eemaldada vooluvõrgust tarbijad, mis ilmtingimata töötama ei pea.”
Karo märkis, et kahjuennetus on alati teretulnud. “Kuigi kodu on tule vastu kindlustatud, ei ärgita me ju oma lapsi tikkudega mängima. Äikese puhul soovitame arvuti, teleri ja muud olulised seadmed vooluvõrgust välja võtta,” rääkis ta.
Eesti Energia Jaotusvõrgule kuuluval elektrivõrgul on äikesetabamuse vastu kaitse pingepiirikute näol küll olemas, kuid kuna pikse impulss on väga tugev ja kiire, võib siiski kodudes kahju tekkida.
Kuna äikese puhul on tegemist vääramatu jõuga, mille eest ei ole võimalik elektrivõrku täielikult kaitsta, ei hüvita Jaotusvõrk äikese tekitatud kahjusid.
Energiafirma soovitab piirikuid
Eesti Energia elektritööde juht Priit Leipalu rääkis, et maa-aluste kaabelliinidega ehitatud elektrivõrgus on äikesest tingitud liigpingete tekkimise tõenäosus oluliselt väiksem kui õhuliinidega elektrivõrgus, kuid sellegipoolest võib maa-aluste torude või hea juhtivusega pinnase kaudu välguvoolu kandumiskaugus ulatuda 500 meetrini.
Tasub teada, et kui elektripliidid, pesumasinad ja külmkapid taluvad lühiajalisi liigpingeid kuni 2,5 kilovolti, siis telerid, muusikakeskused, DVD-mängijad ja elektroonilised toiteplokid kannatavad vaid kuni 1,5 kilovolti.
“Sellepärast soovitame igasse majapidamisse paigaldada kodumasinaid kaitsvad seadmed,” rõhutas Leipalu. “Olmeseadmeid kaitseb liigpinge impulsside eest liigpingekaitse, pinge kõikumise vastu aitab pingestabilisaator.”
Siin tuleb aga arvestada, et paljudele tänapäevastele elektriseadmetele on tootja juba pingeregulaatori sisse ehitanud ja pinge topeltstabiliseerimine võib olla keelatud. Nii tasub enne kaitse paigaldamist tutvuda elektriseadme juhendiga.
Kaitseseadmeid on erinevaid. “Koduste liigpingekaitsmete paigaldamisega pistikupesadesse saab hakkama ka väljaõppeta inimene, kuid eraldi dokumentatsiooni vajavaid keerukamaid kaitseseadmeid peab paigaldama asjatundja,” rääkis Leipalu.
Professionaalsed liigpinge ja rikkevoolu kaitseseadmed, mis paigaldatakse elektrikilpi, muudavad koduse elektrisüsteemi kõige turvalisemaks. “Neile, kes soovivad paigaldada kaitseseadme ise, soovitame seadmeid, mis on märgitud meie kodulehel olevas tabelis,” sõnas Leipalu.
Ülepingekaitsmeid võib otsida elektroonikaäridest. Näiteks Elioni Pärnu poes on ülepingekaitsed müügil, kuid klienditeenindajate sõnutsi pole inimesed neist suurt kuulnud ega oska neid veel küsida.