Marek Talts on Eestis tuntud kui džässkitarrist ja Pärnus kui kitarriõpetaja. Mida aga paljud ei tea, on see, et ta on otsapidi pärimusmuusik.
Marek Taltsi jaoks on muusika tervik
Viimati võis Taltsi laval kohata Viljandi pärimusmuusika päevadel, Pärnus saab teda esinemas näha homme kuursaalis, kus ta koos saksofonist Marko Mägiga saadavad muusikaliartist Hanna-Liina Võsa.
“Vend hakkas mulle kitarri õpetama 11aastaselt, sealt tekkis mu armastus kitarrimängu vastu ja see kannab siiamaani,” räägib muusik.
Mitu žanrit
Esinenud on Talts väga paljude muusikutega, alates Tõnis Mägist ja lõpetades Liisi Koiksoniga, nende kahe vahele jäävad veel lugematud ansamblid. “Eesti on nii väike, et kui keegi midagi väga hästi teeb, saavad need inimesed ikka omavahel kokku, ükskõik, mis valdkonnas see on, kas džäss, pop- või pärimusmuusika,” selgitab Talts, kuidas ta eri kooslusteni on jõudnud.
Näiteks kui kitarrimängija Paul Daniel ansamblile Elletused vanu pärimusmuusika viise seadma hakkas, sai Talts tema kaudu tuttavaks Cätlin Jaagoga, kes on elukutselt torupillimängija. Jaago kaudu kutsuti ta aga ansamblisse RO:TORO täieõiguslikuks liikmeks.
“Armastan neid inimesi, nii Cätlin Jaagot, Silver Seppa, Marko Mägi kui Sandra Sillamaad,” räägib Talts õhinal. Just energia, mis laval tekib, ongi põhjus, miks Taltsi arvates RO:TOROs nii hea mängida on.
“Nad otsivad edasiliikumist ja see motiveerib mind,” on kitarrist rahul. “Muusikaliselt ma lihtsalt pole kunagi midagi sellist mänginud, see on päris suur väljakutse minu jaoks, tegutsemine toimub tehniliste võimete piiril.”
Pärnu ja pedagoogiamet
Sel kevadel lõpetas Talts Viljandi kultuuriakadeemia. Sellega seoses on muusika hakanud kuidagi tervikuks muutuma, enam ei lähene ta lihtsalt mingile stiilile, vaid võtab vastu kõik, mis tundub põnev, ja püüab anda parima panuse.
Viljandis on Taltsi arvates väga mõnus kogukond, kes hoiab pärimusasja liikumas. Kodulinnas kahjuks sellist pole, aga see Taltsi ei häiri. “Pärnu on täpselt õige linn,” räägib ta.
Talts on oma elu Pärnuga sidunud ja õnneks olevat Eesti piisavalt väike, et, kitarr õlal, ükskõik kuhu sõita.