/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2008/11/28/98447t1h0c78.jpg)
Suur mardilaat Helsingis sai selleks korraks läbi. Tagantjärele vaadates leiavad kõik sellel osalenud ametnikud ja kultuuritegelased, et asi oli kulutatud aega ja raha väärt.
Juhtkiri: Kultuur ühendab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mardilaat võib seal mittekäinule nime poolest midagi halvas mõttes turulaadset meenutada. Seda sündmust saab tõesti turuga võrrelda, aga ainult kõige paremas mõttes.
Paari päeva jooksul, mis mardilaat külalistele avatud oli, käis sealt läbi ligikaudu 14 000 inimest. Enamjaolt oli tegemist tavaliste soomlastega, sugugi mitte pelgalt estofiilidega, Tuglase seltsi liikmetega, kuigi neidki leidus päris palju.
Tavaline soomlane tuli mardilaadale ostma Eesti kaupa kommidest käsitööni ning veetis seal nii mõnegi tunni, uudistades Eesti sanatooriumide, spaade ja kinnisvarabüroode pakkumisi, istudes kultuurikohvikus või mõnes muus puhkekohas, nautides kirevat kultuuriprogrammi.
Pärnumaa esindusele mardilaadal pole vähimatki ette heita. Valik oli tõeliselt kirev ja esinduslik. Pärnu nimi jäi silma nii linna messiboksis kui kultuurikohvikusse riputatud plakatitel.
Pärnumaa tantsijad, lauljad, filmimehed, kirjanikud - kõik leidsid oma publiku. Arvestades laadaruumide suurust, võinuks igaühel neist kaasaelajaid isegi rohkem olla, kuid et korraga toimus sageli nii palju erinevaid ja häid sündmusi, polnud füüsiliselt võimalik absoluutselt kõigest osa saada.
Pärnu kinnisvarabürood LVM laadal esindanud Ingmar Saksing teatas juba mardilaada esimese päeva, laupäeva hommikupoolikul, et esimesed kontaktid on loodud ning Soome turistide kaotamist Pärnul karta pole. Turg muutub, kuid ei kao. Nii muutuvadki põhjanaabrite seas järjest populaarsemaks siinsed üürikorterid.
Loodetavasti tõusis Pärnumaa tuntus Soomes tänu mardilaadale tublisti ja ehkki järgmisel aastal on laada peakülaline Virumaa, läheb ehk Pärnugi esindus kohale. Ametnikud ametnikeks, aga kultuuriesindusi peab Soome saatma ikka, sest just kultuur on see, mis kahte maad kõige paremini ühendab.