Juta ja Andres Ild naudivad elu Jaamakülas

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Juta Ild kanavabrikust toodud Lonni ja Leida muru peale lasi, ei osanud puurikanad nädal aega kõndidagi. “Kanad pole üldse lollid, nagu arvatakse,” leiab naine. Kana õpetab, et ümbritsevas võib alati leida midagi väärtuslikku, mida tasub nokkida, seedida ning täiuslikuks munaks vormida.
Kui Juta Ild kanavabrikust toodud Lonni ja Leida muru peale lasi, ei osanud puurikanad nädal aega kõndidagi. “Kanad pole üldse lollid, nagu arvatakse,” leiab naine. Kana õpetab, et ümbritsevas võib alati leida midagi väärtuslikku, mida tasub nokkida, seedida ning täiuslikuks munaks vormida. Foto: Urmas Luik

Pärnus omaaegsete staažikate näitlejatena tuntud Juta ja Andres Ild elavad juba kuuendat aastat Surju vallas maakodus, mõlemal omad meeliköitvad hobid ja teatristki pole nad võõrdunud.

Paar elab Surju vallas Jaamakülas, majas, kus Juta kunagi üles kasvas. Parajasti on käsil maja uuendamine. Juta on horoskoobi järgi Jäär, aga Andres Neitsi. Andres tõdeb, et õigupoolest ei sobi näitlejaamet tema kartliku ja pelgliku loomusega, see on nõudnud pidevat eneseületamist.

Näitlemisega alustas Andres teatris juba 19aastaselt ja pooljuhuslikult. Jäi kord koolinäidendist silma. Tema näitlejakarjäär kestis 42 aastat. Pärast 100. rolli loobus mees osatäitmiste kokkulugemisest. Teatrikoolis pole ta käinud, teda on kasvatanud teater: head lavastajad ja vanemad kolleegid. “Praegu on teatris põhiliselt noored, mina sain olla aga vanade meistrite kõrval,” mainib ta.

Kogu majakese renoveerimistöö on teinud Andres oma kätega. Kui kohe ei oskagi, tuleb appi raamatutarkus. Nokitsemine meeldib talle. Maaeluga on ta väga rahul, aga põlise pärnakana igatseb rutiinseid jalutuskäike promenaadini: nood klaarisid hästi mõtteid. Hobi korras harrastab Andres fotograafiat ja vahel ka küpsetab.

Maatüdrukuna linna

Juta on juba vanaema, kaksikutele. Kunagise maatüdrukuna ei pelga ta pidada mõnd kana ja koguni paabulindu, lindusid koheldakse selles peres nagu isiksusi, mida nad ongi.

Jutal on mitu ametit – talle on alati meeldinud paljude asjadega tegelda. Ta on joogaõpetaja, Pärnu vabakooli kunsti- ja tantsuõpetaja, tantsuringide juhendaja, vabakutseline näitleja.

Naine on Surjus sündinud, kasvanud ja koolis käinud. “See on kummaline, et nüüd olen ma ringiga seal tagasi. See on ikka nii, et kui oled noor, tahad kodunt ära, kõrgemale ja kaugemale. Elu on nagu spiraal, mis mingil hetkel toob sind koju tagasi.”

Pärnusse keskkooli õppima asudes astus Juta ellu tantsuõpetaja Aita Indrikson, kes ärgitas tantsuga tegelema. “Tema on minu elus olnud väga tähtis inimene. Tantsisin tema balletiringis, hiljem jätkasime tema juhitud varieteega, viimased retroetendused olid siis, kui olin 40ndates,” kõneleb Juta. Tantsijast sai tasahilju tantsuõpetaja.

Just 1970ndate lõpus algatas Ingo Normet teatristuudio, millega Jutagi liitus. Muidugi tuli selleks katsed läbida. Kuigi kunagi hiljem lavakooli astumine luhtus, pole Juta silmis teatrikõrgharidus näitlejatöö esimene eeldus. “Minu arust pole oluline, kust sa teatrisse tuled. Kellel on tahe ja andekus ning soov teatris töötada, see sinna ka jõuab,” usub ta. Teatrimaailm on eriline ja kodune. Juta on isegi elanud pool aastat teatrimajas.

Naudib õppimist

80ndatel–90ndatel oli õnnelik aeg: Jutale jagus palju lavarolle. Eesti iseseisvus, teatrid teisenesid ja käärisid, Juta jätkas vabakutselisena, samal ajal tantsuõpetaja ametit pidades. Et teater ja tants käisid käsikäes, polnud teatrist eemale jäämine nii rõhuv.

Teatritöö kõrvalt lõpetas Juta Tartu ülikooli kunstiajaloo erialal. Seegi elutahk pole päris juhuslik: üks ta lapsepõlveunistusi oligi saada kunstnikuks.

Jutale meeldib mõelda, et äkki on tegu suguvõsa geenidega, sest tema vanaonu Paul Campe oli omal ajal üks tunnustatumaid baltisaksa arhitekte ja kunstiajaloolasi Riia ülikoolis.

Jutale meeldib töö noortega, sest see aitab mõnusalt noor olla ja ajaga kaasas käia. “Oleme jõudnud Veevalaja ajastusse, mis tähendab, et on vaja minna vooluga kaasa. Noored aitavad värske olla ja voolus püsida, nad on nii puhtad ja avatud,“ räägib Juta.

Jooga tuli Juta ellu kümne aasta eest. Marika Blossfeldti joogatundi läks ta esmalt pigem soovist kohtuda nimeka tantsijannaga. Joogalaagrid Blossfeldti Polli talus avaldasid muljet: lihtsuses peitus ilu ja täislikkus. “Mind võlus selle distsipliini puhtus. Keha, hinge ja meele puhtus. Kundalini joogat tehakse valgetes riietes. Pannes oma energiad tööle, keha puhastub,” seletab Juta. See kõik inspireeris sel teel edasi liikuma.

Internetist leidis Juta Londoni Karam Kriya joogakooli aastased õpetaja kursused, mis toimusid Helsingis. Sellel koolitusel osalemine osutus läbimurdeks joogateadusesse. Avanes täiesti uus maailm ning õppimisel selles vallas ei tulegi lõppu, leiab Juta. See on nagu lõputu allikas, kus oma janu saab kustutada, pakkudes joogaõpetajale vaimustust, eneseavastusi ja arengut.

Kundalini jooga on dünaamiline joogastiil, seal kasutatakse koos nii mantraid, mudrasid, asanasid, hingamisharjutusi kui meditatsiooni. Kundalini jooga ei nõua ühiskonnast eraldumist ega „koopas mediteerimist“, vaid on edukalt abiks igapäevaste probleemidega toime tulekul. See joogastiil õpetab tehnikaid ja tarkusi, kuidas terve olla, kuidas oma immuun- ja närvisüsteemi tugevdada, vereringet stimuleerida, meelt rahustada.

Eestis on palju kundalini jooga õpetajaid, enamik Tallinnas, Pärnus tegutseb vaid Juta.

Tervikvisioon maailmast

Mis on kundalini? See on inimeses paiknev loov potentsiaal. Seda kujutatakse kolm ja pool korda kerra tõmbunud maona. (Kolm ja pool on kundalini rütm). Iga joogastiili eesmärk on ergutada kundalinit keha keskkanalis tõusma.

Kui kundalini energia jõuab teatud tehnikaid kasutades pealael asuva energiakeskuseni, lööb „lambike põlema“ ja inimene on valgustunud. See tähendab, et ta saab täielikult teadlikuks kõigi tegudega kaasnevatest tagajärgedest ja sekundi murdosa jooksul ta juba teab, mida tehtav tegu endaga toob ja kas ta soovib neid tagajärgi või valib teise tee. Kundalini tõusmine annab selguse mõtetes, tegudes, intuitsioonis. “Kundalini energia on tarkuse energia. Hakkad nägema kõike avaramalt, mitte oma piiratud egost lähtuvalt,” vastab Juta.

Miks peaks valgustumist üldse taotlema? “Et jõuaksid oma hingeni täiustumise teel,”

Jutat köidab budistlik filosoofia, mis pakub nagu joogagi terviknägemuse maailmast.

Suur unistus on luua Pärnus mõttekaaslastega keskus, kus oleksid joogasaalid, taimetoidukohvik, budismikeskus, eri teraapiate võimalused, toimuksid teemakohased kogunemised ja loengud.

Joogaõpetaja oskab soovitada mitut nippi, kuidas tervena püsida. Väga tervislikud on joogatee ja kurkumipasta, mis on tuntud abiline kangete ja naksuvate liigeste puhul.

Hommikul võiks kogu keha mandliõliga sisse hõõruda ja siis külma duši alla minna. Protseduuri tuleks teha alati järjekorras: parem jalalaba, parem käsi, vasak jalalaba, vasak käsi ja siis üle keha. See talitus toob välja toksiinid ja värskendab.



Joogatee (Yogi Tea)

500 ml vett

4 tervet musta pipra tera

4 tervet kardemonikauna (purustatult)

1/2 pulka kaneelikoort

3 tervet nelgitera

1 cm lõik ingverijuuurt

1/4 tl musta teed

250 ml külma piima

mett

Lase vesi keema, lisa vürtsid ja keeda madalal temperatuuril 20–40 minutit. Eemalda pliidilt ja lisa must tee. Lase tõmmata paar minutit. Vala tee vürtsidelt ära, lisa külm piim ja kuumuta keemiseni. Keeta ei tohi. Lisa maitse järgi mett.

Võib valmistada korraga suurema koguse teed ja säilitada seda külmkapis piima ja mett lisamata.

Must pipar aitab verd puhastada, kardemon on kasulik käärsoolele, kaneel tugevdab luid, nelk närvisüsteemi, ingver annab energiat, tugevdab närvisüsteemi, aitab ära hoida menstruaalvalusid, must tee aitab piimast kaltsiumi omastada. Piim soosib vürtsidest mineraalainete omastamist ning ennetab mao- ja sooleärritust.

Tagasi üles