Kuldkollane keedis avas talus õunamoosihooaja

Maili Jõesalu teadis juba kodumajanduskoolis õppides, et tahab saada taluperenaiseks. Foto: Urmas Luik

Pilliroo talu perenaise Maili Jõesalu üks suviseid lemmikhetki on see, kui saab järjekordse potitäie moosi kuumadesse purkidesse valada ja kaaned peale keerata. “Siis vaatan neid ja tean, et talvel on jälle hea võtta,” ütleb ta.

Täna on Tahkuranna valla Pilliroo talu perenaisel plaanis keeta suvikõrvitsa-õunamarmelaadi. Ettevalmistused selleks on varakult tehtud: kastitäis suviseid õunu puude alt kokku korjatud ja kollane suvikõrvits kööki ootele toodud.

Kollase majakese köögis võtavad meid koos perenaisega vastu taluperemees Jaanus ja kõige vanem tütar, 17aastane Maria-Liisa, kes on küpsetanud maitsva suvikõrvitsakoogi. Suure söögilaua taga istuvad kuuene Linda-Mai ja neljane Jan Jonathan. Keskmised tütred, 15aastane Madli-Ann ja 13aastane Laura-Johanna, on parajasti ülakorrusel oma tubades. Neljakuune pesamuna Jako Jörgen aga naerab, hõikab ja vehib käte-jalgadega, kui teda ühe õe sülest teise sülle antakse. Kuuelapselise pere üks eeliseid on see, et pisematele jagub alati lapsehoidjaid.

Kodune taluloomaaed

Kui Maililt aastaid tagasi Pärnu kodumajanduskoolis õppimise ajal küsiti, mis ametit ta sooviks pidada, kirjutas ta vastuseks “taluperenaine”. Siis oli talude taastamine moes ning neiu ei kujutanud tegelikult ettegi, milline näeb välja taluperenaise elu. Nüüd on ta siin, Jaanuse sünnikodus seda ametit pidanud juba 18 aastat.

Talus on ligi 60 veist, kaks hobust, kanad-kuked, siga, haned ja pardid. Hobused ja haned on perenaise lemmikud, kes inimesi nähes kohe aia äärde suhtlema tulevad.

Mailile meeldib, kui kodus on mitmesuguseid loomi ja linde. “Olen alati tahtnud saada erinevaid kogemusi. Kui tegeled loomadega, õpid neid tundma ja näed, milline on nende hingeelu. See on hästi huvitav,” räägib ta. Kui Pärnumaal veel taluloomaaedu polnud, oli temalgi mõte selline paik luua. Nüüd peetakse taluloomaaeda oma lastele.

Maili naudib kodus olemist. Vahel, kui ta pole kusagil käinud juba mitu nädalat, tekib tahtmine korraks ära minna. Siis saab innustust edasi tegutseda. Pärast pesamuna sündi on perega reisida keerulisem: nüüd jääb seitsmekohalises autos üks koht puudu.

Sügisel lähevad suuremad lapsed kooli ja lasteaeda ning ema harjub jälle sellega, et majas on vaikus. Vabadel hetkedel istub ta klaveri taha ja mängib mõne loo. Paar aastat tagasi täitus Maili lapsepõlveunistus: ta ostis endale klaveri. Antiikne pill on nii hea kõlaga, et lausa kutsub mängima.

Perenaine võttis ette lastelaulikud, kuulas Youtube’ist palasid ja õppis nende järgi noodist mängima. Vahel tunneb ta, et peab nüüd kohe saama klaveri taha istuda. Mängib natuke ja teeb siis oma töid edasi. “Inimene ongi loomiseks loodud. Kõige parem tunne on, kui saan midagi luua: kas klaverit mängida, käsitööd teha, süüa teha või kas või koristada. Kõik see on looming,” leiab Maili.

Moosine suvi

Kui linnud-loomad üle vaadatud ja paar pala Valgret mängitud, jõuame tagasi kööki. Pesamuna on õues kärus pool tunnikest lõunauinakut teinud ja vanim tütar Maria-Liisa segab uue suvikõrvitsakoogi tainast.

Moosi tarvis tuleb kõigepealt õunad tükeldada. Maili keedab moosi alati koorimata õuntest, ära tuleb lõigata ainult südamikud ja usside näritud kohad. Suvikõrvitsa-õunamarmelaadi retsepti leidis Maili ema ühest Soome ajakirjast.

Tänavu on perenaine keetnud juba päris palju moosi: keldris ootavad talve rabarberimoos, maasikakeedis, punase-mustasõstratarretis, mustasõstratoormoos, karusmarja- ja vaarika-punasesõstramoos. Tänavu käidi esimest korda murakal, kogu pere aeti varavalges üles ja sõideti raba äärde. Et rabaserval lendas mustmiljon parmu, jäeti väiksemad lapsed siiski autosse ootama. Suuremad pereliikmed aga korjasid paari liitri moosi jagu kuldkollaseid marju.

Harilikult kaovad keldrist kõigepealt maasika- ja vaarikakeedised. Kui pannkookide kõrvale avatakse pooleliitrine õunamoosipurk, on see pärast koogisöömist alati tühi.

Marmelaadiks õunad tükeldatud, valab Maili need potti ja lisab suvikõrvitsatükke.

Suure pere elu

Sel ajal kui ema õunu tükeldab, sätib Linda-Mai söögilauale ritta oma küünelaki, huulepulga ja paar kaelakeed ning süveneb printsesside joonistamisse. Kui beebi õues häält teeb, tõuseb ta ja toob rahulolevalt naeratava tita tuppa.

Maili moositegu kulgeb nagu suure pere ema teisedki tegevused: aeg-ajalt hüüab keegi: “Emme, aita!” või läheb tital kõht tühjaks ning ema peab oma tegemised korraks kõrvale jätma.

Maili on harjunud elama laste ja koduloomadega ühes rütmis ja tegema nende kõrvalt neid töid, mida parasjagu tarvis. Vahel teeb ta õues mõne peenra, kuid selle ilu nautimiseks jääb vähe aega. Mõne aja pärast on keegi väiksematest lastest mõne lilleõie ära murdnud, kanad kõik segamini kraapinud või koer maasse suure augu kaevanud ja Maili peab alustama otsast peale. “Siis vahel mõtlen küll, et milleks? Aga siis teen teistmoodi ja jälle on huvitav.”

Samal ajal kui moosipada pliidil podiseb, paneb perenaine pestud purgid praeahju kuumenema ja purgikaaned kuuma vette keema. Kui nõud on hästi steriliseeritud, pole tarvis moosi sisse nii palju suhkrut panna.

Õunad, suvikõrvitsad ja neile lisaks riivitud sidrunikoor lõhnavad hästi ja keevad varsti pehmeks. Siis on aeg kuum segu köögikombaini valada ja sellega kõik peeneks vuristada. “Ema, kuidas see tööle käib?” uurib Jan Jonathan, kui Maili köögikombaini kokku paneb. Pere esimesele poisslapsele pakuvad meistrimehe tööd kõige suuremat huvi. Juba päris väikesena oli tal tarvis oma tööriistakasti, et pakkude sisse naelu lüüa.

Kui moos Jani abiga püreeks tehtud, lisab Maili sidrunimahla ja suhkrut ning paneb poti uuesti pliidile podisema. Ja lisab moosipaksendajat, et moos ikka kindlasti tarretuks.

Kui keedis on veidi aega podisenud, võib teha tarretumise testi, selleks tuleb võtta külm taldrik ja tilgutada sellele veidi moosi. Kui moosi sisse veetud vagu enam kokku ei vaju, ongi marmelaad purkipanemiseks valmis.

Vahepeal on märkamatult õhtu kätte jõudnud ja päike paistab nüüd otse moosipotti. Mulksuv ja podisev keedis sillerdab õhtupäikese käes nagu värske mesi. Veidi veel ja perenaine saab moosi purkidesse valada. Talvel on jälle hea võtta.



Suvikõrvitsa-õunamarmelaad

250 g sidrunit

500 g õunu

500 g suvikõrvitsat

330 g moosisuhkrut

1 dl vett