Juhtkiri: Estonia hukk ootab selgitamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Pärnu Postimees

Estonia protsessi ühing ja selle juht Helje Kaskel korraldasid läinud nädalal Eestis rootslasest laevainseneri ja -arhitekti Anders Björkmani loengusarja.

See algas juba pühapäeval Pärnus, kus tuisusest ilmast hoolimata oli teda kuulama tulnud üle 30 inimese. Turnee jätkus Tartus ja lõppes läbi Lüganuse Tallinnas.



Huvitav on see, et Estonia huku hiljutises Eesti-poolses uurimises osalenud riigikogu liige Evelyn Sepp soovis Björkmani koosoleku korraldada Toompeal, kuid riigikogu esimees Ene Ergma ei leidnud selleks tuba. Toompeal Estonia huku asjaoludest ega uurimisest ei räägita!



14 aastat pärast Estonia põhjaminekut tormisel ööl Läänemerel on peaküsimus niisama aktuaalne kui siis. Kuidas sai Estonia nii kiiresti uppuda, kui ta pidanuks jääma veepinnale, põhi ülespidi, ulpima?



Anders Björkman vihjab augule, sest kuskilt pidi laeva jäänud õhk ju välja pääsema, et alus saaks üldse uppuda. Seega peab selgitama, kas on tegemist auguga, ja kui on, siis välja selgitama, kuidas see laeva keresse tekkis.



Kõige parem viis vandenõuteooriate vastu töötada on Estonia huku asjaolud lõpuni selgeks teha, et enam ei oleks vastuseta küsimusi. Miski ei sega Eestit seda tegemast.



Tagantjäreletarkus pidavat olema täppisteadus. Oleks Estonia tookord üles tõstetud (12 000 tonni pole ju palju), poleks praegu nii palju vastuseta küsimusi ja paljudel inimestel oleks anonüümse mereääre asemel koht kalmistul, kus huku aastapäeval käia.



Kummalisel kombel on Estonia huku asjaoludesse süvenemise vastu praegu kõige enam Rootsi. Ilmselt põhjusega.



Aastad võivad leevendada kaotusvalu, kuid ei vii kibestumust, et Estonia hukule on tõele vastav selgitus olemas. Siiani on inimestele puistatud pooltõdesid ja lausvalesid.

Tagasi üles