Päästeamet: lastele tuleb selgitada lõhkekehade ohtlikkust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eno-Gerrit Link
Copy
Metsast leitud mürsk.
Metsast leitud mürsk. Foto: Päästeamet

Möödunud nädala kaks õnnelikku vahejuhtumit laste ja lahingumoonaga tuletavad meelde, et vanemad peavad lastele selgitama lõhkekehade ohtlikkust, teatas päästeamet.
 

Nädalavahetusel tõid lapsed Lääne-Virumaal seenekorviga koju 50millimeetrise mürsu. Lapsed soovisid selle viia metalli kokkuostu. Demineerijate sõnutsi oli soomust läbistav mürsk nii-öelda elus ja selle plahvatamisel olnuks tagajärjed kohutavad.

Eelmise nädala keskel teatati häirekeskusele, et lapsed mängivad liivakastis roostes granaadiga. Ahtmes korrusmajade vahel mängisid lapsed toast kapinurgalt toodud tühja granaadiga, millel  sütiku asemel oli mulaaž. Demineerijate väitel ei peetud tõenäoliselt pikka aega kapinurgal seisnud granaadikesta millekski eriliseks ja lapsed said selle sealt kätte.

Mõlemal juhul tajusid ohtu täiskasvanud, kes helistasid 112.

Vahejuhtumites osalesid üheksa- kuni 12aastased lapsed. Sellises vanuses lastele on võimalik selgitada, millise kujuga on laskemoon ja et selliseid leide ei tohi mingil juhul puutuda.

Tänavu on demineerijad teinud kahjutuks üle 1570 plahvatusohtliku lõhkekeha. See fakt näitab endiselt, et Eesti pinnal leidub vana sõjamoona äärmiselt palju.

Tagasi üles