Nädalavahetusel sündis Pärnu ranna selle suve külastusrekord: eile kella 15 ajal lugesid G4Si rannavalvurid kokku 8500 külastajat, laupäeval viibis tipphetkel Pärnu keskrannas 6200 suvitajat, täna kella 15ks loeti rannas kokku üle 10 000 inimese.
Pärnu rannas sündis suve külastusrekord
16. juuli 2018, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kella 15ks oli Pärnu rannas suvitajate arv 10 500 inimest, millega ületati nädalavahetuse rekord 8500.
“Hoolimata tuhandetest inimestest rannas oli see vetelpäästjatele suhteliselt rahulik nädalavahetus,” rääkis G4S Eesti pressiesindaja Reimo Raja. “Lastega randa tulnud küsisid rannavalve staabist julgelt käepaelu, kuhu kirjutasid oma telefoninumbri juhuks, kui laps peaks rahva sees silmist kaduma. Õnneks lapsi kaduma ei läinud.”
Esmaabi anti nädalavahetusel 18 inimesele. Enamik neist oli saanud herilase käest nõelata või puupinnu.
Vetelpäästjatel tuli plaažile koeraga saabunuid korrale kutsuda 14 korral. “Pole oluline, kas koer on suur või väike, süles või rihma otsas, lemmikloomadega Pärnu keskranda tulla ei tohi. See on heakorraeeskirjaga keelatud,” manitses Raja.
Koertega jalutajatele on Pärnu linn tähistanud eraldi rannaribad, näiteks muuli lähedal ja Mai piirkonnas. Täpsemat info koerte suplusalade kohta võib küsida G4Si rannavalvuritelt või otsida Pärnu linna kodulehelt.
Samuti pidid vetelpäästjad vestlema ühe aerusurfariga, kes SUPi lauaga ujumisalalt vette läks. Suplejate ohutuse tagamiseks ei tohi surfilaudade ega veesõidukitega poidega piiratud ujumisalale minna. Veespordi harrastamiseks on eraldi ala.
Kümnele suvitajale tuli meelde tuletada, et Pärnu rannas on suitsetamine keelatud.
Mõni päev tagasi pandi Pärnu plaažil toime vargus. Ajal, mil G4Si rannavalvur läks ühele inimesele esmaabi andma, varastati rannavalvetornist päästepoi, mille abil aidatakse veest välja uppumisohtu sattunud inimene.
“Tegemist on vetelpäästjale hädavajaliku töövahendiga, millega tavalisel inimesel pole suurt midagi peale hakata,” selgitas Raja. “Seega loodame, et päästepoi võtnud inimene tuleb lõpuks mõistusele ja toob selle randa tagasi.”