Pole saladus, et tööandjatel on võimalus valida, keda tööle võtavad. Sageli saavad viimases järjekorras ree peale noored, kel täiesti objektiivsetel põhjustel – eluaastaid ei piisa – ei ole vähimatki töökogemust ega tihti ühtegi konkreetset ametioskustki omandatud.
Töötute noorte hulka hinnatakse Pärnumaal sadades ja kuigi tööturul võib teatud elavnemist täheldada, ei pruugi see arv lähiaaastail sugugi väheneda. Kui palju neid alla 30aastasi tegevuseta olla võib, ei tea täpselt keegi. Töötukassas pole kõik end arvele võtnud, kuid ametlikult on ennast Pärnumaal töötuna registreerinud tervelt 470 inimest vanuses 16–24 aastat, neist 164 on kirjas olnud üle poole aasta. Tegelik töötute noorte hulk on veel suurem ja olukord pehmelt öeldes muret tekitav.
Juba pikemat aega nimetatakse kaua tööta olnud inimesi heitunuteks, kes on kaotanud lootuse ametisse saada ja minetanud pealesunnitud jõudeperioodil tööharjumusegi. See on väga halb seis mis tahes tööeas inimesele, kuid noorte puhul, kes alles alustavad iseseisvat eluteed, on töötuse halb mõju kordades suurem.
Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koos Pärnumaa Kodukandi ja kohalike seltsidega püüab nüüd töötute noorte hulka veidigi vähendada, hakates osa neist järje peale aitama. Projekt “Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule” peaks kava järgi aitama ameti omandada ja töö leida Pärnumaa 40 noorel, kes vähemalt pool aastat tööta olnud. Võrreldes töötute noorte koguhulgaga, on potentsiaalsete aidatavate arv muidugi väike, kuid alustuseks sobib seegi, sest pole ju teada, kas noortele abistamine sellisel moel ülepea korda läheb.
Paberil näevad paljud ettevõtmised kenad välja, kuid reaalselt on tegu isiksustega, kes nii täpselt ei pruugi heasoovijate ettekujutusele vastata. Siiski on algatus hea ja kui poolgi kaasatud noortest töö leiab, on see abiks küll.