Marianne Mikko: Kaitsetu kaitseministeerium

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marianne Mikko.
Marianne Mikko. Foto: PP

Neljapäeva pärastlõunal kaitseministeeriumis toimunu oli pretsedenditu sündmus. On päris selge, et juhtus midagi, mida kindlasti ei oleks tohtinud juhtuda.

Jättes kõrvale küsimuse, kes oli sissetungija ja mis oli tema motiiv, on oluline küsida, mis läks valesti. Kaitseministeeriumis peab toimima ööpäevane relvastatud valve. Selleks on ette nähtud suured turvakulud.

Dramaatiline tulistamine ja sissetungija surm on märk, et hoolimata sellest, et NATO ja Euroopa Liidu riik Eesti on deklareerinud, et ta kaitseb kõiki oma ametkondi hästi, ei vasta see fakt tõele.

Me oleme arvanud, et kõik toimub kusagil mujal. Et terroriaktid on Utøyal või Londonis, aga meil valitseb rahulik hapukurgiaeg. Meie eksperdid on näidanud isegi näpuga Norrale, kritiseerides sealset reageerimiskiirust. Pädevad ametnikud on väitnud: “Kui meil Eestis midagi sellist toimuks, saaksime olukorra kohe kontrolli alla.”

Nüüd siis juhtus see, et päise päeva ajal tungis kaitseministeeriumisse võõras inimene ja ministeeriumist kostsid lasud. Küsigem: kas tegemist oli süsteemse veaga? Või oli see juhus? Ent ikkagi, kuidas on võimalik rünnata kaitseministeeriumi? Ei maksa pead liiva alla pista ega väita, et rünnakut ei toimunud.

On päris selge, et meie turvasüsteemid on üles ehitatud sellele, et vaikses põhjamaises Eestis midagi koletut juhtuda ei saa. Maailm on aga muutunud. Telepilt toob meieni reaalajas sündmused nii Norrast kui Inglismaalt.

Praegu saab kindlalt nentida üht: Eesti riigi asutused peavad väga hoolega mõtlema oma turvasüsteemide peale. Muutunud maailmas võib küberruumis nähtu ühel hetkel muutuda relvastatud rünnakuks tegelikkuses. Eriti siis, kui relv on varnast võtta.

Last not least. Tänavu kevadel, Lennart Meri rahvusvahelise julgeolekukonverentsi raames tegi ajaloolane Mart Laar Tallinna vanalinnas ekskursiooni konverentsil osalejatele. Mind jäi kummitama BBC ajakirjaniku ülimat üllatust väljendanud küsimus “Kuidas on võimalik, et endine peaminister liigub linnas ihukaitseta?”. Nüüd selgus, et see küsimus oli üpris prohvetlik.

Märksõnad

Tagasi üles