Kes kummardavad Eesti rahva mõrvareid?

2003. aasta sügisel sattus Pärnu Vanas pargis asuv mälestusmärk vandaalide ohvriks. Foto: Urmas Luik

Eesti rahvas saavutas 20. augustil 1991. aastal võidu nõukogude okupatsioonivõimu üle. Lõppes punaste-kommunistide võim meie maal. Eesti rahvas sai taas vabaks. Tänavu tähistame taasiseseisvunud Eesti Vabariigi 20. aastapäeva.

Me elame vaba rahvana vabal maal. Just sellist riiki me tahtsimegi. Meil on oma valitsus, riigikogu, lipp, vapp, hümn. Eesti on tunnustatud riik maailmas. Kas meie maa on puhas okupatsiooni jäänustest? Mitte päris.

Pärnu Vanas pargis seisab siiani okupatsioonivõimude püstitatud punamonument – hauatähis. Haud kaevati sinna parki 1. detsembril 1941. aastal. Sel päeval korraldati 1. detsembril 1924. aastal Eesti Vabariigi vastu toime pandud riigipöördekatsest osavõtnute demonstratiivne ümbermatmine. Raekülast toodi 12 punase riidega kaetud kirstu, mis orkestrimuusika saatel hauda lasti. Hauale püstitati laudadest torn suure viisnurgaga.

Praegune monument paigaldati 1958. aastal. Monumendil on aastaarvud 1905, 1917, 1924, 1944 ja eesti ning vene keeles tekst “Au ja kuulsus töörahva vabaduse eest langenud võitlejaile”. Eesti Vabariik kuulutati välja 23. veebruaril 1918 Pärnus. Sadakond meetrit Endla mälestusmärgist seisabki punamonument.

1924. aasta 1. detsembril tegid kommunistid riigipöördekatse noore Eesti riigi vastu. See katse suruti maha. Hukkunud Eesti sõduritele on Tallinnas püstitatud mälestusmärk-ausammas.

1940. aastal panid nõukogude kommunistid eesotsas Þdanoviga Eestis toime juunipöörde. Eesti Vabariik kaotas iseseisvuse ja Nõukogude Liit okupeeris Eesti.

1944. aastal okupeeris Eesti Vabariigi teist korda Nõukogude Liit. Suuremate linnade pommitamine, mahalaskmised – punane terror jätkas kommunistide juhtimisel oma võigast veretööd.

Pärnu Vana pargi monumendil ei ole aastaarvu 1949. See aasta muutis paljude eestlaste elu. Moskvast juhitud küüditamise käigus viidi loomavagunites Siberisse kümneid tuhandeid eestlasi. Armu ei antud vanadele voodihaigetele ega vastsündinutele. Plaan tuli täita. Paljud surid juba teel, paljud Siberis. Jätkus kolhooside loomine, talude kulaklikuks kuulutamine, varade konfiskeerimine, venestamine. Pärnu monumendil olevad aastaarvud meenutavad meile kõiki neid inimsuse vastu sooritatud kuritegusid.

Kes kummardavad punamõrvareid veel praegugi?

2010. aasta kevadel pöördusin Pärnu linnavalitsuse poole avaldusega, et see punamonument teisaldataks ja säilmed, kui neid hauas on, maetaks ümber kalmistule. Mulle ei ole vastatud. Pool aastat hiljem tegin avaliku pöördumise linnavalitsuse poole Pärnu Postimehe veergudel. Ei ole vastatud.

Eesti Vabariigi 93. aastapäeval andsin Pärnu maavanemale Andres Metsojale avalduse probleemile lahenduse leidmiseks. Tema pani asja liikuma.

Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent teatas oma kirjas, et mälestusmärk on kultuuriministri 13. augusti 1997 määrusega number 37 tunnistatud ajaloomälestiseks ja nimetatud “Terroriohvrite ühishauaks” registrinumbriga 8333.

Rendi teada on sinna ümber maetud aastatel 1905, 1917, 1924 ja 1941–1944 ajalooliste sündmuste käigus hukkunute säilmed. See on vale. Muinsuskaitseametnik on punamonumendi teisaldamise vastu ja arvab, et ajalugu on võimalik selgitada. Kuid enne selgitamist soovitab tutvuda Eesti ajalooga: sel juhul tuleks punamonument ümber nimetada “Punaste terroristide ühishauaks”.

Pärnu linnavalitsus on asunud punamonumente põlistama. Monumendi juurde on paigaldatud tahvel kirjaga “Mälestusmärk on pühendatud 1905, 1917, 1924, 1941, 1944 ajalooliste sündmuste käigus hukkunud kommunistide pooldajatele ja on seotud nende isikute säilmete ümbermatmisega Vanasse parki. Püstitatud nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1958. a, kujundanud Juhan Raudsepp”.

Nagu näete, ei ole tekst tõene. Hauda on ümber maetud ainult 1924. aastal Eesti riigi vastu toime pandud riigipöördekatsest osa võtnud kommunistide säilmed. Tekstis ei ole sedagi, et seda hauda nimetatakse “terroriohvrite ühishauaks”. Pärnu linnavalitsus ja muinsuskaitseamet ilmselt teavad, et pärast juunipööret valitses Eestit kommunistlik terror.

Kui Pärnu linnavalitsus ei soovi monumenti teisaldada, tuleb pöörduda Eesti Vabariigi valitsuse poole. Eestimaa peab saama puhtaks!