Kalev Vilgats: Kliimamuutused juba kohal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimas äikesevihm tekitas Papiniidu linnaosas paraja uputuse.
Võimas äikesevihm tekitas Papiniidu linnaosas paraja uputuse. Foto: Urmas Luik

Laupäeval võisid pärnakad ja linna külalised kaasa elada järjekordsele looduse kapriisile. Varasel pärastlõunal kerkis linna kohale ähvardav pilv, millest vallandus selline äikesevihmavaling, mida jätkus üle pooleks tunniks. Tallinna maanteel ei mäleta ammu sellist pilti, et bussipeatusest pole läbi vihma näha Kesklinna silda.

Kui tavaliselt algab kõuekõmin kaugemalt, jõuab lähemale ja kaugeneb koos raugeva vihmaga, siis seekord jäi mulje, et pikne tuuritas Pärnu kohal pikemalt, sest mürinat kostis kord paremalt, siis vasemalt ning vihma ja sekka rahetki jagus kauemaks.

Tallinna maanteel ei suutnud äravoolukaevud rohkem vett vastu võtta ja lõbusad vood tuiskasid isepäi jõe poole. Oja ja Kaevu tänava ristmikul oli peaaegu põlvini ulatuv loik ja ajutisi üleujutusi tekkis linnas paljudes kohtades. Erand ei olnud tuttav Ringi ja Pika tänava ristmik bussi­jaama kõrval. Kui lehetoimetus veel Ringi tänaval asus, nägi toimetuse aknast korduvalt, kuidas vesi strateegilisel ristmikul lainetas. Keegi kolleegidest meenutaski, et kui seal viimati torutöid tehti, lubati: äravooluvõimsused tulevad sellised, et üleujutusi enam ei teki.

Kas kliimamuutused – põuaperioodid, ­äikesetormid –, mida meile tulevikuks on ennustatud, ongi ­juba käes?

Kas kliimamuutused – põuaperioodid, äikesetormid –, mida meile tulevikuks on ennustatud, ongi juba käes? Kel pikem meteoroloogiline mälu, mäletab, et aastaid tagasi oli samasugune suvi. Päeval oli päikesepalavust 30 pügala kanti ja pea igal öösel möllas äike ning tuli korralik hoog vihma. Või siis teine üsna palav suvi, kui kõikjal mujal tuuritasid ohtra vihmaga äikesetormid ja tollal veel Väike-Pärnu kohal ei langenud pikema aja vältel piiskagi.

Heakene küll, kõik need ilmastikuvigurid on praegu lühiajalised, aga mõeldes tagasi äsjasele Jaapani kogemusele, kus paduvihmad põhjus­tasid katastroofi, siis mis võiks kliimateadlaste arvates olla meie lähikümnendi tulevik. Iga­päevast basseini suurematel ristmikel ei tahaks, aga looduse vastu ei saa. Küll võiks jätkuda mõistust, et sellisteks ilmavingerpussideks ­valmis ­olla ja need väikse kahjuga üle elada.

Tagasi üles