Kuidas bussiga Pärnust Torisse ja kaugemalegi sõideti

Pärnu–Tori–Aesoo liinibussi fotot ei ole, selle asemel on Tori Tõia talust pärit autojuhi Johannes Pärna (1900–24.10.1956 Siberis) autobuss.

FOTO: Olaf Esna erakogu

1929. aastal teedeministeerium Pärnu ja Vändra vaheliseks autobussiliiniks sõiduluba ei andnud, kartes ilmselt konkurentsi raudteele.

Karl Siitan ja Albert Sauga seepärast oma bussi aia äärde seisma ei jätnud ning taotlesid loa Pärnu ja Tori vahet sõitmiseks. Selline bussiliin käivitus 25. märtsil.

Torist väljuti kell 7.30 ja tagasi Tori poole keerati bussinina 16.30.

1930. aasta märtsis andis Pärnu maavalitsus nõusoleku, et K. Siitan ja Ko võib inimesi ja kraami vedada juba Pärnu ja Tori-Jõesuu vahel.

Bussiliin alustas aprilli lõpus.

Tori-Jõesuus oli lõpp-peatus kohaliku postiagentuuri juures, kust buss alustas kell 6.30. Soovijad toodi linna 1.35 krooni eest ja tagasi võis linnast sõitu alustada kell 17 Siitani kaupluse eest Rüütli 51.

Novembris muutusid teed põhjatuks ja sõitjate hulk kuivas vastu talve kokku, mistõttu liinipidajad palusid maavalitsust ja teedeministeeriumi endale halastada ja lubada bussiliinil talveunne suikuda.

1931. aastal alustati ühendusepidamist 1. mail. Sama aasta augustis lubas teedeministeerium liinipidajatel pikendada Tori-Jõesuu liini Vihtra kaudu Vana-Vändrani.

1931. aasta detsembris esitas Aesoo põllumeeste kogu juhatus koos kohalike elanikega palve Tori vallavalitsusele, et riigi raudteega võistlevad Pärnu–Tori-Jõesuu ja Pärnu–Vändra bussiliin suletaks, kui nende pidajatel lõpevad liiniload, ja nende asemele avataks bussiliin Aesoo–Jõesuu–Tori raudteejaam.

Volikogu leidis, et selline palve on põhjendatud, ja lubas asja toetada.

1932. aasta veebruaris esitas Pärnu maavalitsus palve teedeministeeriumile, saamaks Pärnu–Vändra, Pärnu–Tori-Jõesuu ja Pärnu–Tori bussiliiniluba.

Ministeerium raius nagu rauda, et 1932. aastal ei avata nimetatud kohtade vahel mingeid liine ega sõlmita mingisuguseid liinilepinguid.

Elu aga näitas, et nendes kohtades oli vajadus bussiliinide järele. Kui Vändra ja Pärnu vahet sõitis veel buss, kasutas jaamaülem seda, mitte rongi, sest bussisõit oli hõlpsam ja Pärnus sai asjad korda ajada päevaga. Rongiga tuli logistada mitu ööd-päeva.

Lõpuks teedeministeerium siiski väljastas Pärnu–Tori-Jõesuu–Kaansoo liiniloa, kuid klausliga, et buss pidi sõitma läbi Tori raudteejaamast.

Liiniloale pretendeerisid K. Siitan ja Ko ning Viljandi–Vändra liinipidaja Köst. Kolmeaastane leping sõlmiti siiski pärnakatega. Hiljem Tori raudteejaamast läbisõitmise nõudest loobuti.

1933. aastal algas ühendusepidamine mai algul. Sügisel palus liinipidaja luba muuta sõiduplaani nii, et Jõesuu jääks halbade teeolude tõttu marsruudist välja. Pärnust väljus buss puuturult.

Järgnevatel aastatel selle liini kohta informatsioon puudub.

Pärnu–Vändra bussiliin läks 1935. aastal täisühing Pavelson-Pass ja Kiidemanni valdusse. Need mehed käivitasid 1. juulil 1937 prooviliini Pärnu–Tori-Jõesuu–Aesoo–Kaansoo. Buss väljus kell 17 puuturult.

Prooviliin tähendas seda, et suvega pidi selguma, kas liini alaliseks muutmiseks piisas sõitjaid, kelle arvu hinnati müüdud piletite põhjal.

Peagi protestiti lehes, et Pärnus müüakse bussipileteid valesti, sest Aesoole pileti küsijale antakse Vändra pilet. Sellega vähendati kunstlikult Aesoo liini kasutajate arvu ja tõsteti Vändrasse sõitjate hulka.

25. novembrist peale buss halbade teeolude tõttu Kaansoosse ei sõitnud ja lõpp-peatus oli Aesoo.

1938. aastal alustati 19. mail Pärnust läbi Tori-Jõesuu Aesooni sõitmist ja Kaansooni enam ei sõidetud, sest eelmisel aastal olnud sel liinil vähe sõitjaid. Ühendust peeti igal äripäeval. Pärnust väljus buss kell 17, Aesoost 6.30.

Üks ots maksis 1.25 krooni, edasi-tagasi sai 2.30 krooni eest. Sõiduplaan oli korraldatud nii, et Tori-Jõesuus oli võimalik ümber istuda Pärnu–Vändra bussile.

Teisel suvistepühal, s.o 6. juunil 1938 sõitis Aesoo buss kraavi ja sai väiksemaid vigastusi, purunes mõni aknaklaas. Inimesed pääsesid vähimagi kriimuta.

1939. aasta 1. novembrist jäi Pärnu–Aesoo bussiliin seisma bensiini kokkuhoiu nimel.

Tagasi üles