Lisakulud elavdavad krediitkaartide kasutust

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Visa krediitkaardid.
Visa krediitkaardid. Foto: SCANPIX

Suvine puhkuste aeg ja koolikauba varumine on pannud inimesed kergemal käel krediitkaarti rahakoti vahelt välja võtma. Mida kõrva taha panna, et selle päästerõnga kasutamise tõttu hiljem liialt kõrget hinda maksma ei peaks?

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu tõdeb, et igasuvine puhkuste periood toob ikka kaasa krediitkaartide kasutuse kasvu, mis omakorda tähendab kaardiomanikele suuremaid intressimakseid. “Krediitkaart on siiski laen, millel intressi näol oma hind,” tõdes ta.

Krediitkaarte on kolme liiki: vaba tagasimakse, püsimakse ja määratud tagasimaksega.

Milles vahe?

Eestis on enim levinud kaardid vaba tagasimaksega ja järelmaksu tüüpi krediitkaardid. Neid kasutades tuleb alati meeles pidada, et kasutatud laenuosalt tuleb tasuda intressi seni, kuni kogu kasutatud limiit on tagasi makstud, toonitas Suitsu.

Osal krediitkaartidel on aga intressivaba periood: kasutatud laenuosalt tuleb intressi tasuma hakata 30–50 päeva möödudes alates ostu sooritamisest.

Krediitkaardi intress jääb üldjuhul vahemikku 16–18 protsenti aastas kasutatud summalt. See tähendab näiteks, et 500eurose limiidi täieliku kulutamise eest tuleb tasuda kuus ligi 7.50 eurot intressi, millele sõltuvalt kaardi tüübist lisandub kuuhooldustasu.

“Vaba tagasimaksega kaardi omanik valib ise, millal ja kui suures ulatuses kasutatud summa tagasi maksab,” seletas Suitsu. “Püsimaksega kaardid on põhimõtteliselt järelmaksukaardid, mille puhul tuleb kasutatud summast iga kuu kindel osa tagasi maksta. Määratud maksega krediitkaardi korral võetakse kogu kulutatud laenusumma järgmise kuu kokkulepitud kuupäeval kliendi pangakontolt maha.”

Suitsu lisas, et ehkki vaba tagasimaksega kaart tekitab kõige vähem stressi, tähendab see teisalt suuremaid intressikulusid, kui pikema aja jooksul ei kanta kulutatud summat kaardile tagasi.

Paremini saab finantsdistsipliini hoida määratud maksega kaardiga, mis pangale võlgu jääda ei lase, või püsimaksekaardiga, kus kokkulepitud graafiku alusel tehakse regulaarseid tagasimakseid.

Kuupalk ette kulutatud

Krediitkaartide kasutamise sagedus viitab, et paljudel inimestel on limiidina ette ära kulutatud kogu kuupalk või rohkemgi.

Palju kasutatakse krediitkaarti väiksemate ostude eest tasumisel. Keskmine maksetehingu suurus oli juunis 27.80 eurot, see summa on käesoleva aasta algusega võrreldes kolm protsenti vähenenud. “See tähendab, et krediitkaardiga makstakse toidupoes ja muud igapäevast kraami ostes,” nentis Suitsu.

Võlarattast väljatulek eeldab eriti vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul keskmisest kõrgemat enesekontrolli, et näiteks igakuine sääst – kümme protsenti sissetulekust – kanda kohe krediitkaardi tagasimakseks. Sellisel juhul kulub kuu sissetuleku mahus võetud krediidi tagasimakseks koos intressidega ligi 11 kuud.

Suitsu rõhutas, et ehkki suvi toob veel ahvatlevaid pakkumisi, ei ole mõistlik haarata kinni kõigest, mis soodus ja põnev tundub. “Kuldreegel on mitte laenata raha selleks, et osta asi või teenus, mille kasutusaeg saab otsa enne, kui olete võla ära maksnud. Näiteks ei ole üldse meeldiv maksta aastaid puhkusereisi eest, mis ammu meelest läinud,“ rääkis ta.

Piret Suitsu, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht

“Ehkki krediitkaart on tänapäeva rahamaailmas tavapärane teenus, mis muudab paljude inimeste elu mugavamaks, ei tohiks krediidilimiiti kergekäeliselt kulutada.

Kindlasti ei ole krediitkaardi limiidi suurendamine või uue kaardi taotlemine mõistlik, kui rahanappus kimbutab, sest see toob uued kulud teenustasude ja intresside näol.”
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles