Haldusreformid pole Tammiste sõbrad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tammiste oma aia­maadega on tundunud kogu aeg osana Pärnu linnast.
Tammiste oma aia­maadega on tundunud kogu aeg osana Pärnu linnast. Foto: Mailiis Ollino

Haldusreformi käigus leidus vähe neid kohti, kus rahvaküsitluse tulemus ühtis voli­kogu otsustega. Samuti oli rahvaküsitlustest osavõtt küllaltki tagasihoidlik. Pärnumaal leidis suurt meediakajastust Sauga valla külade Pärnu linnaga liitumisega seotu. Keskne näide oli tihtilugu Tammiste küla, kus haldusreformi tõmbetuuled ei puhunud esimest korda.

1924. aastal palus osa Tammiste valla elanikest maavalitsusel nende talud, mis asusid Räägu, Raidla, Võlla ja Soo külades, liita Suigu vallaga. Põhjustena toodi see, et Tammistel puudub vallamaja ja nende elu on niikuinii elavas läbikäimises Suigu vallaga. Maavalitsus lükkas probleemi lahendamise edasi, sest leiti, et teise valla külge 29 maja­pidamise liitmine nõrgestaks tunduvalt Tammise valla elujõudu. Palujad esitasid uue palve­kirja siseministrile. Minister pidas­ pöördujate soovi Suigu vallaga ühineda õigustatuks ja andis oma resolutsiooniga Pärnu maavalitsusele ülesande esitada ettepanek kogu Tammiste valla likvideerimiseks.

Tammiste vald likvideeriti ­siseminister Jaan Hünersoni ja Pärnu maavolikogu otsusega 1. aprillist 1928, ehkki 124 talust 100 ei pooldanud seda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles