Toni Käsper: Malev paneb tulevikule nurgakivi

, Õpilasmalevad 2011 projektijuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toni Käsper.
Toni Käsper. Foto: PP

Taasiseseisvunud Eestis on õpilasmalevad praegusel kujul tegutsenud 1993. aastast. Tänu riigi toetusele ja tublidele malevakorraldajatele on malevate liikumine aastast aastasse kasvanud: malevakogemust pakutakse keskmiselt 5000 noorele aastas.

Kahtlemata tuleb tänapäeval olla konkurentsivõimeline. Õpilasmalevad on noorsootöö osana noorte konkurentsivõime suurendamisel olulise tähendusega, kuid mitte ainuke võimalus. Noorsootöö on laia haardega valdkond, mis pakub noortele mitteformaalset õpet ja mille tegevusalade spektri loomisel jälgitakse noorte vajadusi, soove ja huve.

2011. aastal poliitikauuringute keskuse Praxis ja Eesti noorsootöö keskuse välja antud “Noorteseire aastaraamat 2010: noored ja tööturg” toob välja, et tööandjad vajavad üha enam töötajaid, kellel on omavahel ristuvad põhioskused, näiteks probleemide lahendamise oskus, analüüsivõime, enesejuhtimise ja kommunikatsioonioskused, keeleoskus ja muud rutiinita oskused.

Eesti tööandjad väärtustavad juba praegu erialaste teadmiste ja oskustega võrdselt erialaülest pädevust: sotsiaalseid oskusi, õppimisvõimet, arvutioskust ja eneseväljendust. Seda arendabki õpilasmalevas osalemine.

Õpilasmalevate ajalugu ulatub tagasi nõukogude aega, kui paljud noored asusid suvevaheajal tööle peamiselt maapiirkondades ja põhiline töövaldkond oli põllumajandus. Tolleaegse ettevõtmisega on tänapäevasel maleval kaks ühisosa: nimetus “õpilasmalev” ja võimalus raha teenida.

Maleva sisuline pool on aga muutunud. Noortele on ilmselt endiselt väga tähtis taskuraha teenimine, kuid riigile kui õpilasmalevate rahastajale on sellest veel olulisem, et noored on turvalises keskkonnas koos asjatundlike noorsootöötajatega ja valmistavad end ette tööturule sisenemiseks.

Malevas saavad noored proovida eri ameteid, kujuneb tööharjumus, malevaeelsel koolitusel saadakse teadmisi tööseadusandlusest, elulookirjelduse koostamisest ja karjääri plaanimisest üldiselt. Maleva korraldaja peab tagama malevlastele turvalisuse ja tööle lubatakse ainult tunnustatud noorsootöötajaid (rühmajuht tohib olla vähemalt laagrikasvataja tunnistuse või noorsootöötaja III kutsekvalifikatsiooniga isik).

Haridus- ja teadusministeerium eraldas hasartmängumaksu nõukogu otsuse alusel 2011. aastaks õpilasmalevate korraldamiseks ja arendamiseks umbes 100 000 eurot, millega toetatakse 45 malevakorraldajat.

Malevaid korraldatakse kõigis Eesti maakondades, välja arvatud Jõgeva- ja Raplamaa. Enim malevakohti on noortele Harjumaal (1497) ja Pärnumaal (1270).

Malevlased osalevad puhastus-, koristus-, heakorratöödel kohalikel turismi-, haridus-, ajaloo- ja kultuuriobjektidel. Ka on nad tööl marjakasvatustaludes, riigimetsa majandamise keskuse loodusobjektidel, omavalitsuste suursündmustel, rabades, heinateol ja mujalgi.

Pea 20 tegutsemisaasta jooksul on põhilised tööandjad olnud kohalikud omavalitsused. Kahjuks ei ole eraettevõtete aktiivsus suur, siiski on malevlastele tööd pakkunud nii mõnigi ettevõte. Näiteks Pärnumaal on taime- ja loomakasvatuse osaühing Weiss noortele tööd andnud juba kümme aastat. Ettevõtte juhatuse liige Tarmo Mätas, kes ise oli malevas 1980-ndatel, peab samuti tähtsaks noortes tööharjumuse kujundamist, mida nad kodunt ega koolist võib-olla kaasa ei saa.

Kuigi alaealiste töölevõtuga kaasnevad tööandjale kitsendused, mis on seotud tööaja ja alaealise töötaja turvalisusega, annab see tööandjale võimaluse olla sotsiaalselt vastutustundlik, tutvustada oma ettevõtet ja valdkonda järgmisele põlvkonnale.

Kuidas maleva arengupotentsiaali tõsta? Selleks peaks lihtsustama tööandjate võimalusi töö pakkumisel ja suurendama riigi õigusi malevarühmade tegevuse sisulisel suunamisel, arendama üleriigilist koostööd tööandjate, nende liitude ja tööturu ülejäänud osaliste vahel (sh kvaliteedikriteeriumid, järelevalve, infovahetus).

Tänavusele malevasuvele tõmmati joon alla esmaspäevast eilseni Raplamaal Toosikannu puhkekeskuses Eesti õpilasmalevate kokkutulekuga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles