Hästi toimiva majanduse üks alustaladest on riigi energiajulgeoleku tagamine. Energeetikaettevõtted on saanud julgust kohaliku majanduskliima paranemisest ja alustanud uute energiaprojektide koostamise ja realiseerimisega.
Odavam elekter vähendaks võrgutasusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riiklikult tähtis energiajulgeolekut tuntavalt suurendav samm on olnud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi käesoleval aastal allkirjastatud leping põlevkivielektrijaama rajamise kohta. Esimene 300megavatine plokk valmib seal 2015. aasta lõpuks.
Eesti Energia ja CNIM Grupp on alustanud Iru elektrijaama juurde jäätmeenergiaploki ehitamist, see alustab tööd 2013. aastal. Väljatöötamisel on tipukoormuse katmise projekt pump-hüdroakumulatsioonijaama abil.
Eeltoodust näeme, et Eesti majandusele strateegiliselt tähtsa energiajulgeoleku kindlustamisele on pööratud suurt tähelepanu ja jõutud tegudeni. Elektritarbija võib varustuskindluse suhtes julgemalt tulevikku vaadata, sest Eesti energiajulgeolekut tagavad praegu ja tulevikus kodumaisest põlevkivielektrijaamast toodetav elekter ja põlevkiviõli.
Akadeemik Mihkel Veiderma sõnutsi on Eesti suuri saavutusi põlevkivienergeetika teaduslikul viljelemisel ja kauaaegseid põlevkivienergeetikaalaseid kogemusi tunnustanud Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjon.
Komisjon on leidnud, et põlevkivil on suur tähtsus tuleviku energiaressursina, ja soovitanud põlevkivi omavatel riikidel uurida ja arvestada põlevkivienergeetika kasutuselevõttu Eesti kogemuse alusel. Oluline on seejuures teadmine, et põlevkivi ratsionaalsel põletamisel eraldub CO2 märksa vähem kui kivisöe puhul.
Elektrienergia tootmise ja tarbimise struktuur ja dünaamika on selgelt üks majanduse indikaatoreid. Paratamatult suureneb elektri tarbimine majanduse kasvades, seisaku ajal see aga väheneb. Paraku on just elektrienergia hind ja kättesaadavus see, mis määrab majanduskasvu tempo, jätkusuutlikkuse ning riigi konkurentsivõime.
Aasta-aastalt kerkinud võrguteenuste hinda on tõstnud kõige enam müügilanguse mõju komponent. Selle komponendi mõju olulisus seisneb eelkõige selles, et kasutades juba välja ehitatud elektrivõrku väiksema hulga elektrienergia transpordiks, tuleb võrgu ülalpidamise kulud jagada müüdud väiksema arvu kilovatt-tundide vahel. Elektri tarbimise vähenemisel ei saa tähelepanuta jätta alakoormatud trafokadude suurenemist.
Võrguteenuse hind sisaldab elektri transpordikulusid elektrijaamast tarbimiskohani (näiteks koduni), sealhulgas alajaamade ja elektriliinide kasutamise ja korrashoiu kulusid, millele on lisatud mõõtesüsteemiga seotud kulud. Need on kulud, mida elektrivõrkudes tuleb teha isegi siis, kui elektrit ei tarbi.
Kuidas tekivad kõrged võrgutasud, mis kergitavad elektri hinda? Kui elektri hind käib tarbijale üle jõu, elektri tarbimine väheneb ja võrguteenuse tasu tõuseb. Nokk kinni, saba lahti.
Paradoksaalne on see, et Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku üleskutse hakata vähem energiat tarbima pime järgimine viiks seega õige pea uutele elektrienergia hinna tõusudele.
Praegune elektrivõrkude efektiivne koormamine võiks olla hoopis üks võtmeid, mis aitaks võrguteenuse hinda ja selle kaudu elektrienergia hinda alandada. Laialt levitatav mõtlematu säästu kampaania ei langeta võrguteenuse hinda ega rahulda tarbijatki.
Võrguteenuse hinna vähenemiseks peaks elektrimüüja otsima võimalusi elektrivõrku senisest rohkem koormata ehk elektrienergia müüki tõsta. Et seda saavutada, tuleb elektri hinda alandada, see suurendab tarbimist. Kasu saaksid mõlemad: nii tarbija kui Eesti Energia.