Hea suvi toob hea meesaagi

Maarika Puuseppa rõõmustab vahasaak, millest saab teha küünlaid. Foto: Urmas Luik

Sügis on meeostu aeg. Mett on müügil igasuguse kvaliteediga. Kutsemesinikud vastutavad oma kauba kvaliteedi eest, ülejäänud müüjad mitte.

Uulu mesinikeperel Sulev ja Maarika Puusepal on suve lõpus kiire tööaeg: käib mee vurritamine.

„Kanarbik õitseb praegu alles rabas,“ vastab Maarika Puusepp küsimusele, milline tuleb tänavune meesaak. Ta näitab uut masinat, mis hiljuti ostetud just kanarbikumee tarvis. Kanarbikumett ei vurritata, seda pressitakse ja lõigatakse. Masinal on roostevabad plaadid, mille väiksed nagad kahel pool plaate suruvad mett kärjest välja.

„Varem tegime seda tööd käsitsi,“ räägib naine, näidates, kui lihtne on seda masinaga teha. Sellepärast, et kanarbikumesi pole vurritatud, vaid pressitud, jääb ta pisut mõrkjas, sisaldab suira ja õietolmu. See jääb pressimisel mee sisse ning teeb kanarbikumee paksuks ja sültjaks – mõne ostja silmis parimaks meeks.

Investeeringud ja ajavõit

Samas ruumis on teine uus roostevaba masin vanniga, kuhu voolab läbi sõelte vurritatud ja puhtaks filtreeritud mesi.

Press võimsusega 200 kilo mett tunnis eraldab vaha meest. Lahtikaanetusliin teeb sel viisil minutis kaheksa raami puhtaks. „Käsitsi ei jõua minutiga ühtki raami puhastada,“ selgitab Sulev Puusepp. „Vanasti tegin kaheksa tundi seda tööd, mis nüüd saab kahe tunniga.“

„Vanasti vurritasime poole ööni. Masinad teevad meie elu palju kergemaks,“ lisab Maarika. Sulev käis neid masinaid Saksamaalt otse tehasest ostmas. „Võtsin Eestist raamid kaasa, läksin kohale ja lasin teha meie raamide järgi,“ on mees tehinguga rahul. Ruumis on kõik masinad-riistad roostevabast terasest. „Sakslastel on kõik roostevaba: hea puhastada ja korras hoida,“ ütleb Maarika.

Järgmises, suure tünniga ruumis toimub vaha sulatamine. Kolmandas ruumis asub masin, millega mett pakkida. Sellegi töö on automaat hõlpsaks teinud: kui mee kaal fikseeritud, salvestab automaat selle ja iga pütt saab täpselt ühesuguse meekoguse.

„Masinaga on hea ja mugav pakkida. Ega me nooremaks jää ja töögi ei lähe kergemaks,“ põhjendab Maarika investeeringuid seadmetesse. „Ning puhtus on oluline,“ lisab ta. Seepärast ei kasuta Puusepad korduvalt samu kaasi ega plastpurke. „Et oleks endal hea tunne, et ei saa tulla pretensioone,“ ütleb Maarika. Ta on näinud mett, mis ostetud purgiga, kus veel vana kurgietikett küljes. “Kuidas saab selline purk puhas olla, mismoodi seda pestud on?” imestab mesinik.

Kolmandas ruumis on riiulitel mitmesuguseid vorme, mis lähevad käiku siis, kui jääb aega vahast küünlaid valada. Kummist vormid – kuused, käbid, jänesed – ootavad sügist, kui mesi pakendatud. „Turistid ostavad meelsasti loodustooteid,“ teab Maarika, kes 2009. aastal avas Pärnu südalinnas ökopoe. Kui algab advendiaeg, ostetakse pikki küünlaid.

Kutselised mesinikud Puusepad teevad ka meesegusid, näiteks taruvaigu, ingveri, mesilasema toitepiima, suiraga. „Ostja võib kodus ise meesegusid teha, lisada suira näiteks,“ soovitab Maarika, kelle arvates on mesi ja meesegud etemad igasugustest apteegivitamiinidest.

Peale hea kvaliteedi peab kaup ilusas pakendis olema. Pakkimisruumis ongi lihtsate plastpüttide kõrval eraldi riiulitel pappkarpides ovaalseid ja neljakandilisi purke. Need lähevad müüki Tallinnas meepäevadel. Klaaspurgid, millele oma käega said karud peale joonistatud, osteti meepäevadel kõigepealt ära. „See on suur mässamine. Teha võiks palju põnevaid asju, kui oleks rohkem aega,“ ütleb kolme tütre ema, kes kohaliku kooli hoolekogu juhib. Üheksa-aastastele Suzannale ja Deborah’le ja nende 11aastasele õele Martinale meeldib samamoodi midagi ema-isa kõrval teha: küünlaid maalida ja muuski aidata. „Lapsed on tublid, neist on palju abi,“ rõõmustab ema.

Suvi oli hea     

Tänavuse meesaagi kohta ei saa mesinikud veel kokkuvõtet teha, sest pole jõudnud kõiki tarusid üle vaadata. Kuid suvi oli mesilastele soodne. Neis piirkondades, kus oli väga kuiv, võib meesaak kehvemaks jääda, möönab Maarika. Õnneks on Saarde vallas vihma tulnud.

„Meile on suur pluss, et vald pole üles haritud ja siin pole kultuurpõlde,“ ütlevad Puusepad, kelle mesilased koguvad Saarde valla väljadelt ja looduskaitsealaltki segamett.

„Kevadel aeg-ajalt saab suurtelt võilillealadelt ka võilillemett ja eraldi kanarbikumett, kuid enamjaolt on meil segamesi,“ räägib Maarika. Neil, kes otsivad sama maitsega mett nagu mullu või lapsepõlves, jääb soov täitumata, nendib ta. „Samasuguse maitsega mett ei saa kunagi. Maitse sõltub taimestikust ja loodus muutub pidevalt: kord annab rohkem mett üks taim, kord teine,“ tõdeb mesinik.

Põhjendamatu ebavõrdsus

Maarika Puusepp on elukutselisi mesinikke liitva Eesti meetootjate ühenduse juhatuse esimees ja hästi kursis oma kolleegide tegemiste, sealhulgas muredega.

„Ma ei saa aru Eesti Vabariigi seadusest,“ sõnab ta. Kui mesinikul on üle 15 mesilaspere, vajab tema mesila tunnustust või peab kuuluma järelevalve alla. Alla 15 perega mesinikul seda tarvis pole.

Kutselise mesiniku tootmine ja toodang peavad olema kontrollitud ja analüüsitud, hobimesila suhtes nõudeid ega kontrolli ei seata. Miks on piir tõmmatud perede arvu järgi, ei mõista makse maksvad kutselised mesinikud, sest mesi kui toiduaine peaks igal müüjal olema kvaliteetne.

Töötingimustel ja mee kvaliteedil ning nõuetel, mida mesinikule esitatakse, vahet olla ju ei tohiks, imestab Puusepp. Üks mesinik teeb investeeringuid ja maksab makse, teine on sellistest kohustustest prii. Nii saavadki meeturul tegutseda libamesinikud, kes väidavad, et neil on vaid kümme peret, kuid mett müüvad aasta läbi.

„Kui inimesel on kümme peret ja ta müüb aasta ringi mett, peab ta seda ka järelikult sisse ostma ja pakendama,“ arutleb Sulev Puusepp. Seaduse järgi olgu sellel, kes mett ostab ja pakendab, vastav pakendusruumgi, mille suhtes veterinaaramet on kehtestanud selged nõuded. Aga kontrollitakse vaid neid, kelle tegevus on registreeritud.

„Perede arvu järgi tehtud seadus on suur möödalaskmine,“ arvab meetootjate ühenduse juht. „Ma ei nuriseks, kui nõutaks kõigilt, aga süsteem ei ole paigas.“ Ostab inimene turult ilma mesiniku märgistuseta mett ja pärast kurdab, et ei saanud õiget kaupa. “Miks sa sellist mett ostsid?” küsib mesinik. Ja lisab: „Mina soovitan kõigile: ostke märgistatud mett, kus on kirjas mesiniku andmed!“