Juhtkiri: Õige jutt, Mart!

Pärnu Postimees. Foto: PP

Üllatav ei olnud isamaaliitlasest kaitseministri Mart Laari seisukoht, mida tehakse Eesti riigi ründajatega, vaid sellele järgnenud pseudopoliitkorrektsuse ja silmakirjalikkuse laviin. Selles vallas kõrgpilotaaži esitas keskerakondlane Mailis Reps, kes väitis, et ei saa lubada avaldusi, mis õigustavad vägivalda. Reps viis jutu millegipärast koolivägivallale ja -tulistamistele, ilmselt suutmata endale selgesti aru anda, millega sai hakkama kaitseministeeriumi ründaja. Koolitulistamiste sügavaid põhjusi ja probleemi eitamata oli kaitseministeeriumis tegemist rünnakuga riigi vastu.

Kuidas peaks riik keskerakondlaste, sotside ja muu seltskonna arvates reageerima, kui teda rünnatakse?

Karen Drambjani hukkumine kaitseministeeriumi tulistamises on selge sõnum sellise teguviisi võimalikele järgijatele: Eesti riigi ründajad lastakse maha. Olgu nad vasak-, parem- või mis tahes poolsed.

Mõistagi oli peavoolu meediale vaja kas või skandaalihakatist, aga ei tulnud välja. Küll kirjutati, et ”tema (Laari, toim) väljaütlemised pälvisid üleüldist hukkamõistu kõigist leeridest” ja ”kaitseminister esines õõvastavate avaldustega”.

Kas pole õõvastav hoopis see, et käputäis Eesti Vabariigi taasiseseisvumise vastu võidelnud tollaseid ülemnõukogu liikmeid, kes avalikult toetas Moskva augustiputši ja võtab Eesti riigi vastu nüüdki sõna, elab praegu nagu rott viljasalves, nautides endiste ülemnõukogulaste rikkalikku pensioni? Selle riigi hüvanguks töötanud tavapensionär peab toime tulema umbes 300eurose elatusrahaga.

Lausa lolli jutuna kõlas vandenõuteooria, et ründaja tuligi kaitseministeeriumis tappa, et see ei saaks kohtus esineda. Tulistamisloo käik ja taust tuleb avalikustada, samuti asjaolud, mille alusel sai umbkeelne ja Eestile vaenulik Drambjan kodakondsuse.