Augusti lõpus etendub viimaseid kordi Tõstamaa mõisa suures saalis koha vaimu kandev lavastus “Pruutide kool”, kus teiste seas astuvad üles Andrus Vaarik ja Laine Mägi ning peaosalist Liina Täkerit mängib Triin Tenso.
“Pruudid” naudivad viimaseid etendusi
26. august 2011, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triin Tenso (24) elab Tallinnas ja töötab Eesti Televisioonis kolmandat hooaega seriaali “Õnne 13” režissööri assistendina.
Kuidas Tõstamaa suvelavastusse sattusite?
Gerda Kordemets oli Tallinna 32. keskkoolis 33. lennu teatriklassi juhendaja ja minu õpetaja (Eesti Televisiooni lavastuslike saadete toimetuse juhataja Gerda Kordemets on “Pruutide kooli” üks autoreid ja lavastaja, S. J.). Seega oleme juba vanad tuttavad ja pärast kooli teinud palju koostööd, mis on hästi sujunud. Tal oli ilmselt nii palju usku ja usaldust, et otsustas mind valida.
Laval olen olnud enne nii palju, kui me koolis etendusi tegime, nendega rändasime kooliteatrite festivalidel. Pärast keskkooli ei ole laval käinud, kino on küll natuke tehtud.
Mängite lavastuses peaosatäitjat Liina Täkerit, mässajat ja julget piigat. Kuidas tema rolli sisse elasite?
Liina Täkeri tegelaskuju sündis üsna pika ja keerulise prooviperioodi jooksul. Eks minagi ole kunagi 17 ja mässuline olnud ning tuletasin meelde, kuidas see kõik oli. Liina on muidugi palju radikaalsem ja ägedam. Aga meie ajal ei ole enamik asjadest, mis Liinale on skandaalsed ja tähtsad, enam midagi erilist. Otsisin süütust ja ausust sellest küünilisest maailmast.
Kas etenduste ajal on midagi naljakatki juhtunud? Saal on ju pidevalt puupüsti täis ja toole pannakse vahel lausa lavale.
Inimesi on tõesti palju, korra oli neid isegi nii palju, et näitlejad vaevu lavale mahtusid. Tegelikult on see väga vahva, ma ei osanud küll oodata, et meid selline edu saadab.
Etenduste ajal juhtub igasugu ootamatusi, need on väga põnevad. Iga kord juhtub midagi, aga tavaliselt on need seigad naljakad ja nähtavad ainult neile, kes laval on.
Korra hakkas küll tuletõrje alarm ilma mingi selge põhjuseta etenduse ajal tööle, undas pea 15 minutit ja külvas ikka korralikult segadust. Ja teise vaatuse alguses taldrikukeerutamise stseenis, kus taldrik katki läheb, osutus taldrik nii jonnakaks, et pidime mitu korda vaime välja kutsuma, et see katki läheks. Ega publik vist aru saanud, aga meil endal oli küll maru lõbus.
Koostöö kutseliste näitlejatega on olnud väga meeldiv, nad on kõik väga toredad ja soojad partnerid ja aidanud mind palju. Jaganud nippe.
Kuidas 100 aasta tagune maailm teile praegu tundub?
100 aasta tagune maailm oli tulvil lootusi ja ootusi, Eesti Vabariik oli noor ja elati, oodates ilusaid aegu, arengu vaimus. Inimesed olid palju lihtsamad ja siiramad, mitte nii küünilised ja karmid kui praegu. Mulle isegi meeldiks sel ajal elada.
Mis mulje Tõstamaa on jätnud, kus te seal elate?
Ma olen tegelikult üles kasvanud samasuguses väikeses alevis Kose-Uuemõisas ja mul on Tõstamaal üsna tuttav tunne. Me oleme elanud põhiliselt Tõstamaa kooli õpilaselamus, nagu oleks suvelaagris – täitsa tore. Koduigatsus piinas küll, aga see sobib Liina Täkerile: temagi igatseb Pärnu, oma “papaa” ja Hindriku järele.
Mis on teatritöös kõige lahedam?
Teatritöö ongi lahe! Etenduste periood on ilmselt kõige põnevam, tükk hakkab siis oma elu elama, iga kord, kui lavale lähen, avastan uusi asju ja kulgen nagu teises maailmas. Publik on alati erinev ja see annab omaette elamuse.
Kõik tüdrukud peale minu on ühes või teises koolis. Neil on koolivaheaeg ja nad said oma tegemisi sättida proovide järgi. Mina ütlesin ühe töö ära, et teha teist.
Maru vahvad piigad on kõik, juba ootan siin etenduste vahel, et saaks jälle kokku.
Brita, Saara ja Mirjam on samuti Tallinna 32. keskkoolist, aga nad on minust kolm aastat nooremad, ühest klassist küll, teatriklassist. Signe, Maret ja Liis on kohalikud hakkajad Tõstamaa kooli tüdrukud, kellega tutvusime selle projekti käigus.
Mariet kehastav Liisa on Saaremaa kooliteatri täht ja lõpetas just gümnaasiumi.
Kas tahaksite teatritegemist jätkata? Annet teil igal juhul jätkub.
Teatritegemist võiks jätkata küll. Aga kõik teed on lahti, olen noor ja proovin kõike, mis elul pakkuda on. Koolitada võiks end küll, aga mis alal, ma täpselt veel ei tea.
Lavakasse proovisin pärast keskkooli kohe, ei saanud sisse. Siis tulid juba muud tööd ja tegemised peale.