Lumesulavesi voolab jõgesid ja ojasid mööda merre

Jõed on madalamad põllud üle ujutanud ja seal ladustatud loomasööda uputanud. Foto: Henn Soodla

Võiks arvata, et ilmataat on hulluks läinud või vähemalt jõulukesvamärjukese vaadilt enneaegu punni löönud ja lõbusalt kappa tühjendanud, kui ta kesk sügist nädalaks lumerohke talve kaela kupatas, siis sulatas ja nüüd vihma kallab.

Tulemuseks on, et Sakala kõrgustikelt tulvab alla lumesula- ja vihmavesi, mida kitsukeste kallaste vahele surutud jõed madalatel rabamaastikel ei suuda aeglase voolu tõttu edasi kanda, ja tulvavesi valgub luhtadele, metsaalustesse, põldudele, õuedesse, mõnel pool surub end sisse talutarede ustest ja Soomaa kandis ujutab siin-seal üle maanteid.

Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni külastuskorralduse spetsialisti Rait Partsi sõnade kohaselt on tulvavesi sulgenud madalamatele sõidukitele ligipääsu Soomaa rahvusparki Suure-Jaani ja Kildu suunalt.

“Vaikselt ja vääramatult on vee alla jäämas ka Meiekoselt Karuskosele ja Ignatsi matkarajani viiv tee,” lisas Parts. “Tulvavetest moodustunud avaraid veevälju võib vaadelda nii Tipu kui Läti luhtadel.”

Neil, kes tahavad Soomaa jõgedel üleujutusega lähemat tutvust teha, soovitas Parts pöörduda Soomaa matkakorraldajate poole. Aivar Ruukel, üks neist, kes Soomaal matku korraldab, teatas, et matkakanuud on ulualla panemata ja soovijaile saadaval.

Vesi on tõsine asi

Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuse andmete alusel küünib 27. novembril tõusma hakanud Soomaa suuremate jõgede Halliste ja Navesti veetase tavapärasest sügisest ligi neli meetrit kõrgemale.

Sisemaal sulanud lumi, mis praegu Soomaal vett paisutab, tüürib luhtasid ja madalaid metsi ning jõekaldaid üle ujutades kindlalt mere poole, jõudes jõgesid mööda viimaks Pärnu jõkke, ja peab siinsete kallaste vahele mahtudes merre pääsema.

Läinud pühapäeval oli vesi üle kallaste Surjus Reiu jões, nii et uputas Surju hooldekodu ees jalakäijate tee.

Esmaspäevaks oli vesi Surjus veidi taandunud, kuid ujutas küla taga Surju suurfarmi lähedal siiski sedavõrd kaldaid, et elektrikud, kes mõne päeva taguse lumeraskuse all katkenud elektriliini parandasid, pidid aerupaadi laenama, et sellest elektriposti otsa ronida.

Samal ajal oli madalale rohumaale valgunud jõevesi uputanud kuivsilopallid, mis õnneks kilesse on pakitud. Kui kile terve juhtub olema, see suuremat kahju kaasa ei too.

Iseasi, kuidas kümneid ja kümneid teeservadest kaugele ladustatud rohusöödapalle pehmeks ligunenud põllult kätte saada.

Läinud nädalal Suurejõest üle Vihtra Jõesuusse sõites nägimegi üht loomasööda järele sõitnud ratastraktorit kabiiniukseni mutta vajununa, tühi käru õnnetult haagiseks.

Eile pildistasime Vaskjõge, Reiu jõe üht väiksemat veljekest, mis samuti üle kallaste tõusnud, nii et Seljametsa-Vaskrääma teeristi lähedale on tekkinud järv.

Poisikesed võiksid unistada tuulevaiksest pakasest, mis selle põllule laotunud kunstjärve peegelsiledaks kaanetaks ja uisuvälja looks, millist veel vaid vanemad inimesed oma lapsepõlvest mäletavad.

Aga unistuseks see ilmselt tänavu jääb.

Mõni ennustus

Tartu ülikooli keskkonnafüüsika instituudi teadur Marko Kaasik on matemaatilist mudelit kasutades prognoosinud detsembrikuu vihmaseks ja lörtsiseks, püsiva lumikatte lootust on ehk ainult kuu lõpupoole. Mõistagi just siis, kui seda meil kõige enam oodatakse – jõulaupäevaks ja aastavahetuse paiku. Asi seegi.

Terve eelolev talv on Kaasiku ja ta kolleegide arvates pehme ja vesine.

“Kõike seda ei söandaks siiski globaalse soojenemise arvele kirjutada,” lausus Kaasik. “Nähtavasti on saabunud uus nelja-viie sooja talve periood, nagu see oli kaheksakümnendate aastate lõpul ja üheksakümnendate algul ning veel varem, seitsmekümnendate aastate algul.”

Eesti hüdro-meteoroloogiajaam pakub esmaspäevani samuti lörtsisegust vihmast ilma, tuuli lõunakaarest, mis pühapäevaks peaks pöörduma läände, ja see on Pärnule hea, sest ei suru merevett jõesuudmesse ülalt voolavale tulvaveele vastu.

Tuule tugevuseks ennustatakse lähipäevil 3-10 m/s, mis vaid kohati võib paisuda 14 m/s.

Järgmisel nädalal peaks ilm üle Eesti hakkama jahenema ja jõudma ööpäeva vältel nulli lähedale või alla selle.

Eile varahommikul küündis veetase Pärnu jõe suudmes meetrini üle absoluutse nulli.

Pärnu kriitiline veetõus algab poolteisest meetrist.