Kaupo Meiel: On üks ninasarvik Edgar

Foto: Andres G. Adamson

Suurepärane Taani lastekirjanik Ole Lund Kirkegaard on kirjutanud vahva raamatu “On üks ninasarvik Otto” (eesti keeles ilmunud 1982. aastal), milles kaks marakratti võlupliiatsiga tapeedile suure ninasarviku joonistavad. Loom ärkab ellu, müttab ringi, mugib suurtes kogustes leiba ja heinu ning kulminatsioonis lammutab maja ära.

Ei ole ses väikses Taani linnas enne ega hiljem ühtegi ninasarvikut madistamas nähtud ja temast lahtisaamine muutus paljudele majanaabritele vaata et eluküsimuseks. Kuid kui palju ka tõre härra Löwi ei üritanud suurest loomast vabaneda, ei õnnestunud see tal. Isegi loomaaia direktor ei võtnud teda tõsiselt ja tundis huvi, mis ajast loomad – lõvi ja ninasarvik – üksteist müüma on asunud.

Umbes või täpselt samasugune lugu keris sel suvel Keskerakonna ümber. Suure osa Eesti rahva poolt võlupliiatsiga loodud esininasarvik Edgar Savisaar pidi laupäeval kaitsma oma positsiooni parteijuhina.

Konkurentsi pakkus talle noor ja sõnades edumeelne Jüri Ratas. Vastalised püüdsid mis püüdsid, maja vappus, krohvi langes, aga Savisaart Keskerakonna juhi kohalt kangutada ei suutnud.

Erakonna kongressi hääletustulemuste järgi polnud Savisaare edu Ratase ees küll määratu: 925 häält väljakutsuja 643 vastu, kuid siiski määrav. Savisaar jätkab juhina vähemalt kaks aastat ehk järgmise kongressini.

See, mida teevad erakonna juhile ja Keskerakonna praegustele arengusuundadele vastu astunud Ratas, Ain Seppik, Kalle Laanet, Vilja Savisaar-Toomast, Siiri Oviir ja ülejäänud, annab mõtlemisainet nii neile endale, valdavalt Savisaare pooldajaist erakonna juhatusele, muudele parteidele kui politoloogidele–analüütikuile.

Edgar Savisaar on kinnitanud, et tema teisitimõtlejaid taga kiusama ei hakka. Teda võib uskuda küll. Millal enne on Savisaar vajamineva musta töö ise ära teinud või selle tegemist tunnistanud?

Pole temal vaja käsi määrida, leidub küllalt Priit Toobaleid, Priit Kutsereid, Siret Kotkaid, Toomas Vitsuteid, Kalev Kallosid, Kalle Klandorfe ja teisi, kes teevad, mida suur inimene suurel ajal nõuab. Ja see teebki Keskerakonnast võimeka, ilmselt Eesti võimekaima parteiorganisatsiooni.

Keskerakonna kongress on oma sõna öelnud ja mingit muutust või murrangut ees ei oota. Ehk pole seda vajagi. Suurem osa liikmeid on õnnelikud tänu partei praegustele juhtidele ametisse saanud töötajad, kas või näiteks Tallinna Televisioonis, sest toiduahel ei katke. Kellele kehtiv kord ei meeldi, astugu minema. Milleks muuta muutumatut? Ja neile, kes veel laupäeva õhtupoolikuni erakonnas muutust lootsid, sobib vastata tsitaadiga Savisaare kõnest: “Säh sulle, eideke, jüripäeva!”

Muuseas, raamatu “On üks ninasarvik Otto” lõpp oli õnnelik. Suurt segadust tekitanud ninasarvik sai priiküüdi soojale maale, et pärast linnaelu pea peale keeramist väljateenitud puhkust nautida.