Samamoodi pühapäevase põhijooksuga löödi osalusrekord lastejooksudel, millest eri distantsidel võttis osa ligemale 600 spordihuvilist last.
Jooksu üks korraldajatest Vahur Mäe pidas lastejooksude ja põhidistantsi ise päevale toomist 110 protsenti õigustatuks ja põhijooksul osalenud lapsevanemad said ettevõtmisele kaasa elada pingevabamalt.
„Varasematel aastatel on kogu aeg tulnud muretseda, et saaks kiiresti lastega lastejooksul ära käia, siis nad koju toimetada ja kui vihmane ilm, ka ära kuivatada, et lõpuks ise jooksma pääseda. Seekord on palju stressivabam,“ rääkis ühe noore jooksja ema oma kogemustest.
Spordipoistel ja -tüdrukutel endal oli aga sportlikust ettevõtmisest rõõmu palju ja nende õhetavatelt nägudelt luges välja valdavalt positiivseid emotsioone.
Võistlus kulges nii tihedalt ja hoogsalt (start, finiš, autasustamine, uus jooks), et suure inimhulga tõttu ei suutnud kogu kohapealset virvarri korraga jälgidagi. Kuid rahva seas liikunud rindeteated pajatasid, et nelja-viieaastaste tüdrukute jooks saanud alguse hoopis purunenud õhupallist, mitte stardipüstolist. Kuna aega ei võetud, polnud tähtsustki, kes just stardi andis: jooksurajale ihkavaid lapsi polnud ju võimalik enam tagasi kutsuda.
Niisama suurt rolli mängis asjaolu, et lastejooksude õnnelikke võitjaid autasustas Jüri Jaanson ise ja esikolmik sai end kõrvuti kuulsa sportlasega fotole jäädvustada.
Koos noorjooksjatele kaasaelamisega sai osa võtta samas väljakul korraldatud Pärnumaa rahvasporditurust, kus klubid tutvustasid oma trenne-spordialasid ja sai osta mitmesugust spordikaupa. Jooksudevälisel ajal lahutasid rahva meelt nii bändid kui spordi- ja tantsuklubide etteasted.
Lapsed olid usinad kasutama väljakule seatud minitenniseväljakuid, sõudeergomeetreid ja proovisid platsi kõrval vibulaskmist.
Samal päeval Kesklinna silla lähedal jõe ääres sportlikel koertemängudel osales 15 võistelnud ja 38 matkanud neljajalgset koos peremehega. Kuna lemmikuid oli paljudest tõugudest, kujunes sündmus omamoodi koertenäituseks.